15-04-2008, 17:03 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-04-2008, 17:06 PM ja muutjaks oli Jesper.)
Jurkman, see ei ole ju mingi "hoob", täitsa vabatahtlik asi.
Mina arvan et kui riik tuleks appi "edasi sheffajaid" ja üldse laiemalt laenudega hädas olijaid aitama, siis ma tunneks end küll reedetuna, sest põhimõte isiklikku eelarvet tasakaalus hoida on mulle tihtipeale surunud peale valikuid, mis ei ole üldise fooni taustal väga sädelevad. Miks mina pidin mitmeid kordi kuu lõpus odavaid asju sööma ja vanu kulunud riideid kandma, kui oleks võinud krediitkaardi ribadeks tõmmata ja riik on järsku hea ja aitab
Imelik suhtumine, olen vaene, ei saa endale kõike sama lubada mis rikkam naaber, järelikult tuleb laenu võtta, et ikka oleks sama suur telekas ja värgid.
Ma ei ela enda hinnangul eriti tagasihoidlikku elu, võidusõit ja värgid, aga no hoolimata sellest ja rämedalt buuminud hindadest on esmatarbekulude foon madal. 3000-4000 kuus toidu peale (mingi paarkümmend protsenti kokku tõmmata pole ilmselt probleem kui harvemini Mercados käia), 2500 toa üüri peale (südalinnas, magalates on odavam), 600 krooni nett (jälle kõige parem mis saada on), 300 bussi kuukaart, paarsada telefoni peale. Samas mis see Tallinna keskmine palk on, mingi 10k neto ehk vast on juba ära? Kust pagana otsast tekib lihtinimesel hädavajadus laenu järgi?
Mina arvan et kui riik tuleks appi "edasi sheffajaid" ja üldse laiemalt laenudega hädas olijaid aitama, siis ma tunneks end küll reedetuna, sest põhimõte isiklikku eelarvet tasakaalus hoida on mulle tihtipeale surunud peale valikuid, mis ei ole üldise fooni taustal väga sädelevad. Miks mina pidin mitmeid kordi kuu lõpus odavaid asju sööma ja vanu kulunud riideid kandma, kui oleks võinud krediitkaardi ribadeks tõmmata ja riik on järsku hea ja aitab
Imelik suhtumine, olen vaene, ei saa endale kõike sama lubada mis rikkam naaber, järelikult tuleb laenu võtta, et ikka oleks sama suur telekas ja värgid.
Ma ei ela enda hinnangul eriti tagasihoidlikku elu, võidusõit ja värgid, aga no hoolimata sellest ja rämedalt buuminud hindadest on esmatarbekulude foon madal. 3000-4000 kuus toidu peale (mingi paarkümmend protsenti kokku tõmmata pole ilmselt probleem kui harvemini Mercados käia), 2500 toa üüri peale (südalinnas, magalates on odavam), 600 krooni nett (jälle kõige parem mis saada on), 300 bussi kuukaart, paarsada telefoni peale. Samas mis see Tallinna keskmine palk on, mingi 10k neto ehk vast on juba ära? Kust pagana otsast tekib lihtinimesel hädavajadus laenu järgi?