[valdo]

Sõitsin terve selle talve poolpiduste lamellidega ja teate pole häda midagi. [...] Imelik on see, et JUHI osakaalust liikluses nii vähe räägitakse. Ikka on jutud, et ohutuse tagamiseks on vaja naelrehve, ABSi, ESPd jne. Auto juhtimine on oskus nagu iga teinegi, mis pole ühelgi inimesel kaasa sündinud ning mida tuleb endas pidevalt arendada.

Täiesti nõus. Olles sõitnud eri aegadel eri rehvidega (veneaegsed diagonaalid, siledakskulunud Lääne radiaalid, igas seisus lamellid, igas seisus naastud) võin kinnitada, et enamikel teedel (v.a. mõned väga mägised kiilas lõigud) saab kõigega läbi. Aga...

a) Lamellidega sõites tuleb kiilasjääl sõita naastudega võrreldes 20, kohati lausa 30 km/h aeglasemalt. Ehk siis lõigul, kus naast kannatab sõita 60 km/h, tuleb lamelliga sõita 20-30 km/h. Ma mõtlen kiirusi, mis jäävad ohutuse piiresse + mõistlik varu.

b) Nõukaaegse diagonaaliga tuleb punktis a) mainituga võrreldes veel 10-15 km/h otsa panna (st vähemaks võtta). Lääne siledad "pastlad" võimaldavad sõita veelgi aeglasemalt - õnneks on need meie majandusliku tõusu tõttu viimase 10-12 aasta jooksul kadunud olnud.

Kaasajal on valik tegelikult sõitjal - kas osta naelad ja teada, et Sa oled paljaste maanteede lõhkuja (moraalses mõttes ülinadi tunne) või jääda lamellide juurde ning olla valmis selleks, et ca 10-60 kiilasjää-päeva aastas (olenevalt ilmast) pead Sa nt 10 km lõigul venima kiirusega 20-25 km/h. Kui sel teel on piisava koormusega liiklus (st vastutulijaid ja taga olijaid), siis on väga ebameeldiv tunne olla naastrehvidega sõitjatele tohutuks liikluspiduriks ja koguda enda taha suurt troppi.

Selles kõiges ei oskagi konkreetset süüdlast välja tuua. Pigem meie väiksemate teede ebapiisav hooldus (ma mõtlen liivatamist/freesimist) koostöös meie kliimaga, mis talvel pidevalt külmetab/sulatab, põhjustades kiilasjääd.

Ehk siis kokkuvõttes on dilemmal naastrehv/lamellid mõlemalt poolt nii plusse kui miinuseid, mida summarselt ei saagi üheselt kaaluda. Seetõttu jään mina erapooletuks.

Naastrehvide lubamise plussid:

- Kui naastrehvid ära keelata olukorras, kus nad teatud perioodi olid lubatud ja masskasutuses, siis esimestel kuudel (või aastatel?) suureneb järsult kiilasjääga kaetud väikestel teedel õnnetuste arv, sh raskete tagajärgedega õnnetuste arv. Rahvas ei ole harjunud enam sõitma 20-30 km/h.

- Naastrehve mitte lubades oleks hädavajalik väiksemate teede senisest palju hoolsam ja tihedam talihoole, eriti kiilasjää vastu. Tõenäoliselt tuleks naastrehve keelates talihoolde mahtu vähemalt kolmekordistada.

- Naastrehvidega on maapiirkonnas väikestel teedel liigeldes siiski võimalik mõistliku ajaga punktist A punkti B jõuda (püüdke sõita kiirusega 20 km/ nt 50-60 km...).

- Naastrehve keelates tuleks tõenäoliselt kehtestada talvel teatud ajal lisa-kiiruspiirangud (nt 3. klassi teedel 70 või isegi 60-50 km/h). Samas oleksid need piirangud väga tüütud nendel lõikudel, kus parasjagu kiilasjääd pole.


Naastrehvide lubamise miinused:

- Teekatete taasteremondiks läheb naastrehvide lubamise korral suurekoormuseliste teede korral väga palju raha. Olgem ausad - valdav enamik pikirööbastest on põhjustet naastrehvidest, ülekoormuselised veokid on süüdi vaid murdosal juhtudel.

- Kui naastrehvide poolt pikiroopasse sõidetud teel tekib kiilasjää, on kogemusteta autojuhil suur risk rööbastesse sattununa kaotada juhitavus ning lennata teelt välja või vastassuunda. Eriti hull on see pimedal ajal tundmatul teel sõites, kus pikiroopasus tuleb juhile üllatusena. Sama risk on tegelikult olemas ka märjal ja isegi kuival teel, nt pimedas (kus samamoodi roopasus üllatusena tuleb).

- Naastrehvide poolt puruksjäratud tee elik. asfaldiosakesed määrivad autosid, hooneid, inimeste kopse vms - tekib tohutult tolmu.

- Vihmase ilmaga koguneb naastrehvide poolt sissesöödud roobastesse vesi ning seal on võimatu üle 15-20 km/h sõita nii, et vahetult kõrval asuval kõnniteel käivaid jalakäijaid märjaks ei pritsiks. Samuti läigatub see vesi/sopp vastusõitvate autode klaasidele ja laternatele, mis hetkeks nende juhtide nähtavuse kaotab. Laternatele maandunud sopp/kõnts aga vähendab tulede efektiivsust pimedas (ka juhul, kui need iga päev kaltsuga üle käia).