[41Degree]

a) Lamellidega sõites tuleb kiilasjääl sõita naastudega võrreldes 20, kohati lausa 30 km/h aeglasemalt. Ehk siis lõigul, kus naast kannatab sõita 60 km/h, tuleb lamelliga sõita 20-30 km/h. Ma mõtlen kiirusi, mis jäävad ohutuse piiresse + mõistlik varu.
/---/
- Naastrehvidega on maapiirkonnas väikestel teedel liigeldes siiski võimalik mõistliku ajaga punktist A punkti B jõuda (püüdke sõita kiirusega 20 km/ nt 50-60 km...).

Ma ütlen veel ka enda poolt korra sekka... Aga ma proovin teha nii, et ma enam siin sõna ei võtaks, sest ma olen juba oma seisukoha avaldanud.

Valdo tõi minu meelest poolkogemata välja just selle asja, mis minu meelest naastu kiitmisel jäetakse kahe silma vahele. See on nimelt füüsika Võtan oma näite aluseks Valdo poolt välja öeldud 20 ja 60 kmh. Nimelt kui võtta üks ja sama konstantse raadiusega kurv sama autoga, siis teoreetiliste arvutuste järgi muude tingimuste samaks jäädes on kiiruse suurendamiseks kolm korda vaja pidamist paremaks teha ehk hõõrdejõudu suurendada... oh üllatust, hoopis 9 korda Ja 9-kordset pidamise vahet... Ralliässade piigi ja vene diagonaali vahel on ilmselt, naastu ja lamelli vahel räägitakse netis 75%-lisest erinevusest. Ja selle erinevusega (jällegi teoreetiliselt) saaks kurvis kiirust suurendada 1,3 korda ehk 20 asemele 26. Nüüd muidugi tõuseb kõva lärm, et kuradi teoreetik välja ilmunud, praktilisest elust ei tea mitte halligi ja nii edasi. Olen nõus, päris elus need kordajad ei ole nii drastilised, kuid printsiipides jääb asi samaks: kurvis vajatav külgkiirendus (mis omakorda tuleb pidamisest, mis omakorda tuleb hõõrdetegurist) ON ruutsõltuvuses kurvi läbimise kiirusest.
Ja vot see on minu meelest see tõsiasi, miks käiakse poppide naastrehvidega kraavis või põllu peal. Ja loogika ütleb, et sel juhul on tegemist ka suuremate kahjude ja võimalik, et ka vigastustega... Kui all on lamell, teekatteks on klaassile kiilakas, siis ükski terve mõistusega inimene ei hakka seal madallendu tegema. Ja näiteks summa summaarum 20 kmh pealt kraavi vajuda... on minu meelest täpselt paras koolitund hõõrdejõu teemal, s.t saab käia traktorit/offroaderit otsimas, natuke oma vildakil liikurit imetleda ja samal ajal mõelda, mis nihu läks. Sest kui mingi teekonarus keset kurvi näiteks kiiruselt 30 kmh lamelli kraavi viib, siis seesama konarus pühib 60 kmh sõitva naastu teelt nagu kevadine vihm linnus*ta...
Üks pisike arvuke veel siia sekka: sõites 70 asemel 50-ga, on ajakaotus 10 km peale ligikaudu kolm ja pool minutit. Ja see kiiruste vahe eeldab kurvis kaks korda (!) paremat pidamist Minu elutempo juures on need 4 min/10 km odavamad kui puu otsa puruks sõidetud auto.

Ühesõnaga, mis mina arvan: nael on mõeldud eelkõige juhi väiksemaid eksimusi siluma (samamoodi need ee-ess-peed ja muud vigurid), aga kuna ma olen ise aktiivselt füüsikaga seotud, siis ma oskan näha ja karta seda kuristikku, mis peitub ilusa loori taga. Lamell, õigeveoline auto ja 0-abimehed on seevastu aus kombinatsioon, mis ütleb alati väga otse välja selle, mis ta juhist ja tema sõidustiilist arvab. Ma olen teinud selle teadliku valiku, et ootan autolt tagasisidet ning samuti olen ma mõningal määral õppinud selle teabega midagi ette võtma. Ja ma saan aru ka seda, et igaüks ei viitsi sõitmise ajal oma kõiki meeli pingutada, et aru saada, mis auto räägib. Mina viitsin. See on mu selle talve jooksul ühe korra kindlast kraavist välja toonud (eriti olulist rolli mängis selle juhtumi puhul tagavedu).

Seega olen mina naastrehvide vastu eelkõige selle pärast, et see teid lammutab ja mis pole ka väheoluline, see tekitab tunde, et hea pidamine on. Tegelikult ju ei ole See viimane kõlab küll lolli kaitsmisena tema enda eest, aga ma leian, et antud juhul on see vajalik.
Niisiis, käänulisel külavaheteel tuletage teinekord seda ruutsõltuvuse juttu meelde

Disclaimer: kõik ülal kirja pandu (v.a jutt kiiruse ja vajaliku kiirenuse sõltuvusest) on subjektiivne ega pretendeeri absoluutsele tõele. Kõik tehtud arvutused on teoreetiliselt, täpsemate tulemuste saamiseks tuleb arvesse võtta Kuu faase, raadios mängivat muusikat ja veel miljonit pisiasja.