[valdo]

Ning kokkuvõttes ehitan ma oma 1949.a. jaanuari valitsusvariandi sellisena, nagu üldine teadjate ekspertide konsensus kõlama jääb (st vajadusel veidi erinevana suulistest mälestustest).

See on nüüd küll hale lugu ja pehme selgroog, kui nii suure energia neelanud asja osas tuleb suure vaevanägijal foorumi põhjal joonduda.
Keegi ei kritiseeri ju tehtud tööd, juhitakse viisakalt tähelepanu, et ehk ollakse unistustega muinasjutumaale hõljunud.
Autot taastatakse ikkagi enesele rõõmuks ja oskuste tõestuseks. ENDALE, Hakatuseks. Alles seejärel teistele. Kuhu see kõlbab, et kust kõvemini hüütakse, sinna pea keerame? Isegi koer ei tee niimoodi...

Ma rääkisin siiski teadjatest ekspertidest, mitte üldisest häälest.
Ehk siis neist, kel on peale konkreetse isendi väheste säilinud eripärade ning suuliste mälestuste võtta ka mingeid kindlamaid fakte.
Oletan, et seda foorumit loevad ka sellised inimesed ja ehk teeb keegi sellistest suu lahti minu küsimuse peale. Kui teeb - on suurepärane. Kui ei tee - pole ka katki midagi, ainult et seis on siis endine, st osa asju on oletuste ja juttude tasemel ilma lisatõenditeta.

Olen kindel, et 1949. aastal, sügaval Stalini ajal, mil legendaarne Liphartgi oli jusjust pooljuhuslike nüanside ja kokkusattumuste läbi sattunud Stalini ebasoosingusse, kõike ametlikult ei dokumenteeritud, mida tegelikult tehti. Kes mäletab isiklikult seda aega ja siis valitsenud üldist hirmuõhkkonda, see teab, millest ma räägin...

Lõpuks - 2008-1949=59. Ehk siis musta numbri saavutamiseks on vaja vaid 80% originaalsust. Ehk siis kui laepolster, udutuled+lüliti, paar kroomitud detaili tagaosas ja ukseandur kuulutataksegi minu restaureerimise "eksimusteks", siis see ei tohiks nõutut 80% vast ehk küll langetada Ja lõppudelõpuks on mul alati võimalus udutuled maha monteerida, tagumised kroomdetailid värvitute vastu vahetada (paar lisakomplekti mul neid on) jne... kere põhikonstruktsiooni jm suuremaid asju see ei muuda.