[overspeed]

Kuna kodo jäi tarbetult seisma üks 250 ccm Suzuki kahetaktiline kahesilindriline kahe Mikuni karburaatoriga, otsustasin need oma jupiterile peale aretada. Teha tuli vaid kaks vahetükki (oli see ikka viilimistöö, enam teha ei viitsiks) ning öhupuhasti selline, mis sinna ära mahuks. Nöelad pidin töstma täiesti ülesse, siis olid segud normaalselt. Pool päeva läks kuskil karbade timmimise pääle (tühikäik, täiskäik, vördne vedu, jne.). Reguleerimist lihtsustas kövasti see, et kummalegi silindrile on ju oma sumbuti, müts maha nende meeste ees, kes timmivad kahte vöi enam karbat sellisel söidukil, millel sumbuti jookseb löpus ühiseks.
Hiljem kui tahhomeetri peale panin sai infot mootori kohta rohkem. Kui tehas lubas mootorile 5500 p/min siis ma aegajalt lasin säält 8000 välja.
Jöudu tuli juurde meeletult. Kuigi mul oli juba ennem ühe karbaga söites sidurile üks ketas juurde pandud, et kiirendustel ei libiseks, siis nüüd libises see täiega läbi. Tuli sidurit peale keerata, kuid mitte liialt, et ka ristmikel mönus seista oleks. Önneks leidus selline vedrude surveasend, kus kiirendusel enam ei libisenud ja ristmikel kaasa ei vedanud. Küttekulu töusis 9,5 pääle, maanteel. Paagitäiega enam Tallinna vabalt välja ei söitnud, tuli Ristil bensiini juurde vötta.
90 - 100 km/h söites jäi nüüd jöudu niipalju üle (tunned kuidas silindrid töötavad tühja ilma suure koormuseta), et hakkasin mötlema hoopis 20 esihammaka peale. Kuid kuna tollel ajal tegin juba palju söite kahekesi, siis jätsin 19 hammaka.