[Red Baron]

Eks meil olegi mõned nn. tähtsamad üritused aga igaüks valib need enda jaoks ise, kuna üritusi on palju juurde tulnud. Kunagi oli aeg (nii 10 ja rohkem aastat tagasi), kus polnud eriti midagi valida. Oli põhimõtteliselt 2 tsikli kokkutulekut, millest ühte võis lugeda vanatehnika ürituseks (Unic-Moto) ja teist siis jällegi mitte (Jõgevatreff). No ja siis mõned näitused väljapanekud, mastaapseim vast Karu Märdi eestvedamisel korraldatud vanatehnika näitus Linnahallis (aasta oli siis vist 1997). Tõnu, las ma jälle aasin sõbralikult aga tegelikult pole olukord üldsegi nii hull, kui sa juba aastakoosolekul kahtlesid ja nii mõnigi kord suuliselt ja kirjalikult mõtteid oled avaldanud. Selles mõttes nõus, et mingi areng peab olema, kuid mitte selliselt et vägisi ja kõik peavad arenema ja ega ka ühtset mõõdupuud ei ole. Muidu hakkab see meenutama sinna-tänna rähklevat äriühingut, mille omanikud monotoonselt soiuvad "me peame arenema, me peame arenema...", sest kõik ümberringi ju arenevad, sest muidu ei püsi konkurentsis ja lüüakse turult minema. Ilma et igakord omanikud ise teaksid, milles just see konkreetne areng peaks toimuma. Areneda võiksid need, kellel on mingi selge nägemus järgmisest tasandist kuhu jõuda (kui see üldse olemas on ühel või teisel juhul) või siis need, kes hea tahtega alles alustasid ja ei saagi erilist kogemust olla veel, kuid on tahet ja potentsiaali. Erinevatest paljudest muudest kooslustest on mitmed vanatehnikaalased kogunemised, ettevõtmised ja üritused just paljuski sellised, mis mingil ajal on oma küpsuse saavutanud ja tulekski selle juurde jääda, et vältida eksperimenteerimist ja kommertsilõhnalist kaasaajastamist - siis poleks see ju enam vanatehnikaüritus. See mõnus atmosfäär, vanatehnika ja huvitavad inimesed ning vanad semud ongi see, mida tullakse otsima. Kuigi keegi võtab nõuks midagi uut korraldada ja teeb seda kohe läbimõtlematult ja osavõtjaid lugupidamatult koheldes, sisi pole vaja palju muretseda, tal pole võimalust ega aega kuhugi areneda, sest sureb niikuinii välja. Kuna eelpool nimetatud põhjustel ei tahagi keegi sinna enam minna. Või jääb siis toimima kohaliku omavalitsusüksuse raames nende varem mainitud "neeruaigete" kooskäimise üritusena, et oleks ükski päev mis eristaks sel päeval joodud "sarvikuid"teistel päevadel joodutest. Seevastu nendele, kes hingega asja juures ja täis tahet ning kelle ponnistustele vaatamata ei ole asi alguses veel sugugi täiuslik, antakse mõndagi andeks ning tullakse edaspidigi.
Mina näiteks ei käis jalgratta üritustel sellepärast, et minetasin huvi selle sõiduriista vastu juba enne keskkooli lõppu. Hea meelega vaatan (ja korduvalt kusjuures) näiteks jalgrattaväljapanekut Urmase juures Kurtnal aga kui on valida milisele vanatehnikaüritusele sõita või mitte (sest igal pool ei jõua ju käia ja millegi vahel tuleb valida), siis jääb jalgratta kokkutulek vahele ning säästan ennast vanaauto või vanamoto ürituse jaoks. Ühest küljest kahju ka selle pärast, et seal on mitmeid toredaid kamraade aga teisest küljest ma liigselt ei kurvasta, kuna revanshina kohtan neid ka teistel üritustel. Ja Unic-Moto suvise kokkutulekuga on kõik korras. Toon seda ikka ja alati kõigile eeskujuks.Vaatamata sellele, et mul on olnud võimalust kanduda tsikli seljas Põhjamerest Gruusiani ja Baikali taha ning vuratud kokku 10-neid tuhandeid kilomeetreid, jääb Unic-Moto suvine kokkutulek minu jaoks ikkagi parimaks motokokkutuleks Eestis ja üheks igatsetuimaks, olles kodust kaugel kuskil mujal maailmaotsas olgu siis lihtsalt tsikliga või kuskil ka kokkutuleku vormis. Järjepidevast käimisest Unic-Motol täitub sel nädalavahetusel 10 aastat ja ma ei kavatse sellest loobuda. Ei peagi põhjendama - lihtsalt kisub ja kõik. Kodune ja hea tunne on, kõik see tehnika, kõik need inimesed. Ja Tõnu, sinu roll selle korraldamisel ja inimestes selle tunde tekitamisel pole olnud sugugi väike (nagu ka Urmase, Toomase ja kõgi teiste).Ja tegelikult pole üldse paanikaks põhjust, kõik on hästi. Proovige korra ära käia Leedu vanatehnikaüritusel ja te kappate kohe Eestisse tagasi ja olete õnnelikud selle üle, kui toredasti siin kõik see on. Leedu vanatehnikaüritustest võivad lisaks minule kogemusi jagada veel Tsiklimeister ja Margusk70. Jõudu ja edu.
Kaspar