[oldmoped]

Ees olev ratas oli mingi suvaline võrri oma, seda ei pane ette.

Delta raamiga ei ole sellel sõidukil mittemidagi ühist ja see raam on 100% kindlusega algselt olnud Riia tehase krossimopeedi oma. Täpset mudelit ei julge öelda - reaalselt on raam ise neil kõigil versioonidel väga sarnane ja erinevused on põhiliselt summuti- ja süütepooli kinnitustes ja muudes pisiasjades.
80ndate aastate keskpaiga mudelid olid juba tehasest ees 19" võrrirattaga, vanematel olid mõlemad tavalised 16". Toodeti ka 19" tagarattaid ja neile sobivaid tagakiigesid aga tehasekomplektsuses neid küljes ei olnud vaid tegu oli eraldi, vaid valitutele jagatava kaubaga. "Amortidena" olid tehasest enamus masinaid kõiga tavalisemate vaid vedrudega esiotsaga, ainsaks põhierinevuseks olid vaid prillide juures olevad tugevdusnurgad ja tulekinnituste puudumine. Päris õliamortidega oligi esimesena mudel Riga-20ju ja see oli ka vist üks esimesi, kus oli peal juba ka normaalne üleval asuv resonaatorväljalase ja korralik juhtraud. Samuti olid "tagaamordid" päriselt täiesti tavalised täavamopeedidel küljes olevad lihtsalt vedrud. Tagakiigel ja raamil olid mitu nende kinnituskohta mille abil sai amordi nurka muutes tagaotsa kõrgust ja jäikust muuta.
Tehasekomplektuses olid enamuses mudeleid tavasummutiga ja juhtraud oli samasugune kõrge, kui tänavamopeedil ning erinevus oli vaid vahel olevas tugevduspulgas. Porilauad olid tavalised plekkporikad. Samuti oli ka algne küljes olev mootor täiesti tavaline standardmootor mis siis vastavalt oma oskustele ise ümber viiliti. "Pikad käigud", ülemõõdulised kolvid-silindrid, L-rõngad jne olid sõna otseses mõttes põrandaalune piraatkaup mida sai õiget inimest tundes mõne lätlase käest võistlustel pagasnikust salaja osta.
Ega ei ole see supermoto spordialana ka nii väga uus midagi - samade 50cc krossimasinatega sõideti kergelt ümberkohandatuna tihti noorteklassis ka ringrada, sest ringarajamsainate veermike kõigile lihtsalt ei jagunud.