[TeeTL]

Aga selleks peaks kõik tiblastaniga piirnevad riigid üheskoos kogupaugu panema. See riik tuleb füüsiliselt hävitada, ilma selleta jääbki see jama kestma.

Lühidalt öeldes on see mõttetus!
See oleks umbes sama realistlik kui kuritegevuse likvideerimine kõigi pättide mahatapmise teel.
Keegi peab ju alles jääma ka pärast suurt hävitustööd, ja nende hulgast tulevad uued pätid ja kaabakad...

Täpselt sama juhtuks mistahes jõuga, mis püüab hävitada teist jõudu - see võibki õnnestuda, aga kohe kui vastane kaob, jõud laguneb, tekivad uued ebavõrdsed vastaspoolused, uued pinged nende vahel jne. See on esimene põhjus, miks see "plaan" pole realistlik ega loodetult lõplik. Teine põhjus on puhtpraktiline, - Venemaa märkaks sellist jõudude tekkimist ja koondumist ja ennetaks seda.

Mis kokkuvõttes tähendab, et Vene lähivälismaal tuleb lähtuda väljakujunenud jõupoolustest maailmas (mis kuidagimoodi veel tasakaalu hoiavad), ja see tähendab omakorda, et Vene piiriäärsed väikeriigid jäävad suurte hammasrataste vahele...

Nende hammasrataste vahele jäi ka Gruusia - suutmata pika aja jooksul lahendada sisekonflikte Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, ja saamata reaalset abi läänest, tegi ise lootusetu katse vägivalda kasutada, mis läks nagu ta läks...
Ka nüüd veel ei suuda lääs midagi otsustada ega ette võtta, ja Venemaa kasutab seda ära.
Tõenäoliselt ei takistaks ka NATO-sse kuulumine - vähemalt ühe NATOsse kuuluva pisiriigiga Venemaa arvatavasti üritaks lihtsalt katsetada, kas NATO on sama hambutu ja uimane kui Euroopa Liit või ÜRO. 24 tunni jooksul ei suuda ükski suurorganisatsioon oma kombitsaid liikuma saada, ja niikaua juhtub nii mõndagi. Kaotada poleks suurt midagi (mingit karistusaktsiooni NATO poolt ei järgneks niikuinii, halvimal juhul kaotataks need jõud, mis välja paisati).
Pealegi on see 24 tundi juba NATO-lepingu järgi niikuinii iga liikmesriigi "omavastutusel".

Venemaa pole halvem ega parem Ameerikast või Hiinast, nii nagu Eesti pole halvem või parem Lätist või misiganes riigist. Halb on suurriiklik mõtteviis, mis oma jõudu kurjasti kasutab. Aga ega seegi pole midagi eriti mõistetamatut - enamvähem igas inimkoosluses otsustab enamuse arvamus vähemuse üle. Kõik sõltub sellest, kas see enamuse arvamus on loov või hävitav.

Olen täielikult seda meelt, et vastandumine ja võitlemine (nii üksikisikute kui ühiskondade tasandil) on mitte ainult lootusetu, vaid ka tervisele kahjulik. Eestlane peaks oma ajalookogemuse najal olema sellest küll aru saanud, et ellujäämiseks peab kavalam olema, mitte tugevam. Enesekehtestamiseks veel enam.