18-09-2008, 13:30 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-09-2008, 20:07 PM ja muutjaks oli TeeTL.)
0V all pidasingi silmas seda, et algne alalispinge ja aku puudub. Vabandan, see 0V pole korrektne, kuna hiljem vahelduvoolu ikkagi tekitatakse. Enne ütlesin kui mõtlesin.
Nüüd kontaktide vahel tekkiva sädeme teooriast. Ei ole selles just tugev, aga 8.klassi füüsikast arvan kohati ikka aru saavat
Kondekas on küll ühendatud madalpinge ahelasse, nagu ka kontaktid, aga ei 6V ega 12V ega ka 20V ei suuda tekitada sädet 1-2mm õhupilus. Ka ei tekitaks madalpinge kondensaatoris mingit läbilööki, läbilöök toimub süütepooli kõrge induktsioonpinge tõttu, mis indutseeritakse süütepooli PRIMAARmähise LAHTIühendamisel, ehk siis kui kontaktid katkestatavad süütepooli ahela.
Toimub see sellepärast, et nii nagu kondensaator, on ka induktiivpool energiasalvesti, ainult et kui kondensaator hoiab pinget (mõnda aega kuni tühjenemiseni), siis induktiivpool näitlikult öeldes "hoiab voolu" (kuni "tühjenemiseni").
Kui katkestada vool, mis kontaktide kaudu ringles läbi pooli primaarmähise, siis mähise ümber oleva magnetvälja kahanemine (mille tekitamiseks kulutati energiat voolu sisselülitamisel) tekitab indutseeritud elektromotoorjõu E=-∆¨/∆t (magnetvoo muutumine jagatud ajaga), ja annab energia tagasi.
Induktsiooni voolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistaks induktsioonvoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist.
Indutseeritud emj. ehk pinge on seda suurem, mida suurem on magnetvoo muutus ja mida lühem on aeg mille jooksul muutus toimub.
Lõpmatusse see induktsioonpinge muidugi ei lähe. Aga just seda induktsioonvoolu peab kondensaator endast läbi juhtima, et pinge ei tõuseks sädelahenduse jaoks vajaliku kõrguseni. Ja ikkagi peab kondekas olema valmis taluma küllaltki suurt pinget. Kui mälu ei peta, siis ca 400-600V oli kondekate nominaal. Suurema pingetaluvusega kondekad olid ja on ka praegu päris kallid.
postituse muutmise põhjus: eemaldatud ebaõnnestunud näide Oomi seadusega ja asendatud korrektsema seletusega induktsiooni kohta käivatest õpikulausetest.
Nüüd kontaktide vahel tekkiva sädeme teooriast. Ei ole selles just tugev, aga 8.klassi füüsikast arvan kohati ikka aru saavat
Kondekas on küll ühendatud madalpinge ahelasse, nagu ka kontaktid, aga ei 6V ega 12V ega ka 20V ei suuda tekitada sädet 1-2mm õhupilus. Ka ei tekitaks madalpinge kondensaatoris mingit läbilööki, läbilöök toimub süütepooli kõrge induktsioonpinge tõttu, mis indutseeritakse süütepooli PRIMAARmähise LAHTIühendamisel, ehk siis kui kontaktid katkestatavad süütepooli ahela.
Toimub see sellepärast, et nii nagu kondensaator, on ka induktiivpool energiasalvesti, ainult et kui kondensaator hoiab pinget (mõnda aega kuni tühjenemiseni), siis induktiivpool näitlikult öeldes "hoiab voolu" (kuni "tühjenemiseni").
Kui katkestada vool, mis kontaktide kaudu ringles läbi pooli primaarmähise, siis mähise ümber oleva magnetvälja kahanemine (mille tekitamiseks kulutati energiat voolu sisselülitamisel) tekitab indutseeritud elektromotoorjõu E=-∆¨/∆t (magnetvoo muutumine jagatud ajaga), ja annab energia tagasi.
Induktsiooni voolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistaks induktsioonvoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist.
Indutseeritud emj. ehk pinge on seda suurem, mida suurem on magnetvoo muutus ja mida lühem on aeg mille jooksul muutus toimub.
Lõpmatusse see induktsioonpinge muidugi ei lähe. Aga just seda induktsioonvoolu peab kondensaator endast läbi juhtima, et pinge ei tõuseks sädelahenduse jaoks vajaliku kõrguseni. Ja ikkagi peab kondekas olema valmis taluma küllaltki suurt pinget. Kui mälu ei peta, siis ca 400-600V oli kondekate nominaal. Suurema pingetaluvusega kondekad olid ja on ka praegu päris kallid.
postituse muutmise põhjus: eemaldatud ebaõnnestunud näide Oomi seadusega ja asendatud korrektsema seletusega induktsiooni kohta käivatest õpikulausetest.