25-09-2008, 15:52 PM
Sellega ollakse nõus, et 3 KW mootor suudaks sõiduautol hoida ühtlast kiirust 50 .. 60 km/h.
Kuid probleemiks on kiirenduse puudumine.
Arvutaks palju energiat läheks vaja 2000 kg kaaluva sõiduauto kiirendamiseks 72 km/h = 20 m/s (möödasõit linnas) ja 144 km/h = 40 m/s peale (möödasõit maanteel):
1) Linnas: E = 2000 x 20 x 20 / 2 = 400000 dzauli, ehk 400 kJ.
2) Maanteel: E = 2000 x 40 x 40 / 2 = 1600000 dzauli, ehk 1600 kJ.
Wikipedia artiklis on palju andmeid superkondensaatorite kohta:
http://en.wikipedia.org/wiki/Supercapacitor
Üks liiter Eestis loodud superkondensaatorit mahutab 47 KJ energiat ja kaalub 1,5 kg. Ühe kilo kohta saab 20 KW hetkelist võimsust.
Seega piisaks 2000kg kaaluva sõiduautoga linnas 72 km/h kiirendamiseks 8,5 liitrisest (400 kJ / 47 kJ = 8.5 liitrit) kondensaatorist, mis kaaluks 13 kg ja suudaks anda hetkelist võimsust 260 KW (13 x 20 = 260) .... ning maanteel kiirendamiseks 34 liitrisest (1600 kJ / 47 kJ = 34 liitrit) kondensaatorist, mis kaaluks 50 kg ja suudaks anda hekelist võimsust 1000 KW (50 x 20 = 1000).
Mingeid akusid poleks vaja - piduramisel akumuleeritakse energia kondensaatoritesse ja kiirendamisel võetakse kondensaatorist. Kondensaatori kasutegur on 97% võrreldes akude 80% kasuteguriga.
Akud kannatavad ligi 1000 laadimis-tühjenemis tsüklit, kuid kondensaatorid on sisuliselt igavesed.
Ühtlase liikumise energia saaks auto väikesest diiselmootorist ja kiirendamise energia kondensaatorist.
Diiselmootori energia läheks vaid elektri tootmiseks - otse ratastele ei läheks midagi - kõik käiks läbi elektrimootori.
Auto saaks oma energia laialt levinud 1 silindrilisest 400 cm3 töömahuga õhkjahutusega 5 KW diiselgeneraatorist, mis kaalub ligi 90 kg koos raami ja kütusepaagiga.
Linnasõidus peaks selline kooslus suutma ligi 2 liitrise kütusekuluga 100 km sõita ... ehk praegustel hümbriidautodel on veel küllaga arenguruumi.
Kuid probleemiks on kiirenduse puudumine.
Arvutaks palju energiat läheks vaja 2000 kg kaaluva sõiduauto kiirendamiseks 72 km/h = 20 m/s (möödasõit linnas) ja 144 km/h = 40 m/s peale (möödasõit maanteel):
1) Linnas: E = 2000 x 20 x 20 / 2 = 400000 dzauli, ehk 400 kJ.
2) Maanteel: E = 2000 x 40 x 40 / 2 = 1600000 dzauli, ehk 1600 kJ.
Wikipedia artiklis on palju andmeid superkondensaatorite kohta:
http://en.wikipedia.org/wiki/Supercapacitor
Üks liiter Eestis loodud superkondensaatorit mahutab 47 KJ energiat ja kaalub 1,5 kg. Ühe kilo kohta saab 20 KW hetkelist võimsust.
Seega piisaks 2000kg kaaluva sõiduautoga linnas 72 km/h kiirendamiseks 8,5 liitrisest (400 kJ / 47 kJ = 8.5 liitrit) kondensaatorist, mis kaaluks 13 kg ja suudaks anda hetkelist võimsust 260 KW (13 x 20 = 260) .... ning maanteel kiirendamiseks 34 liitrisest (1600 kJ / 47 kJ = 34 liitrit) kondensaatorist, mis kaaluks 50 kg ja suudaks anda hekelist võimsust 1000 KW (50 x 20 = 1000).
Mingeid akusid poleks vaja - piduramisel akumuleeritakse energia kondensaatoritesse ja kiirendamisel võetakse kondensaatorist. Kondensaatori kasutegur on 97% võrreldes akude 80% kasuteguriga.
Akud kannatavad ligi 1000 laadimis-tühjenemis tsüklit, kuid kondensaatorid on sisuliselt igavesed.
Ühtlase liikumise energia saaks auto väikesest diiselmootorist ja kiirendamise energia kondensaatorist.
Diiselmootori energia läheks vaid elektri tootmiseks - otse ratastele ei läheks midagi - kõik käiks läbi elektrimootori.
Auto saaks oma energia laialt levinud 1 silindrilisest 400 cm3 töömahuga õhkjahutusega 5 KW diiselgeneraatorist, mis kaalub ligi 90 kg koos raami ja kütusepaagiga.
Linnasõidus peaks selline kooslus suutma ligi 2 liitrise kütusekuluga 100 km sõita ... ehk praegustel hümbriidautodel on veel küllaga arenguruumi.