[41Degree]

Sellega seoses tekkis üks mõte. Mul on bussis raami küljes külmavee paak mahuga 45l. Samuti on olemas transiti soendusradikas koos ventilaatoriga. Kaevu vesi on ka suvisel ajal nii 7-8 kraadi.

Ma püüan arvutustega natuke aidata

Ütleme, et õhu tihedus on 1,2 kilogrammi kuupmeetri kohta, seega on salongis oleva õhu mass 18 kg. Õhu soojusmahtuvus on ümmarguselt 1,0 kJ/(kg*K), seega, et salongis olevat õhku jahutada ühe kraadi võrra, tuleb sellest "eemaldada" 18 kJ energiat.

Edasi vee juurde. Vesi on vist ühe suurema soojusmahtuvusega aine üldse, see väärtus on 4,2 kj/(kg*K). Kui Sul on seda vett 45 liitrit ehk ümmarguselt 45 kg, siis selle veehulga soojendamiseks ühe kraadi võrra kulub 189 kJ.

Siit teoreetiliste (!) arvutuste järgi ja ideaalse süsteemi korral soojeneks vesi ainult ühe kraadi võrra siis, kui salong jahtuks kümne kraadi võrra. Tegelikkus on muidugi natuke teine, sest Sul on ju bussis ventilatsioon, välisõhk soojendab paaki, pump soojendab vett ja veel mustmiljon asja, kusjuures inimesed ise on selle salongiõhu põhilised kütjad.

Lõpp mõnus oleks muidugi, kui kogu öö oleks bussis sama temperatuur, aga see süsteem muutuks kulukaks ning ainult veepaagiga see võimalik vist ei oleks. Et vee jahedust võimalikult hästi ära kasutada, tuleks seda teha võimalikult kiiresti ehk salong kähku külmaks teha. Samas ega see ka hea variant ei ole. Mina pakun välja, et sellise süsteemiga saaks jõuda sellise lahenduseni, mis näiteks esimesed kolm-neli tundi õhku jahutab ja pärast seda näiteks aegrelee abil välja lülitub...

Lihtsalt minu kaks mõtet, ehk on abi