[Väravamehaanik]

Mäletan oma õpinguaegadest, et esimesel kursusel olid loengud/harjutused/laborid KUUEL päeval nädalas (sh laupäeval) ning paljudes ainetes oli kohalkäimise kohustus, vähemalt esimesel kursusel.

Meie olime septembris ja oktoobri esimesel poolel viis nädalat kolhoosis kartuleid võtmas...

Vaata see ongi hariduse edendamise põhiline hoovastik. Tänapäeval on internet ja väga palju raamatuid ning info hankimiseks ei pea ometigi kusagil koolis käima, tuleb lihtsalt google otsingusse õige sõna kirjutada. Parimat haridust aga omandatakse endistviisi grupiviisiliselt arutledes ja üksteist täiendades.
Hea ülikooli juurde kuulub möödapääsmatult ühikas õhtuti plännimine, igasugu projektides osalemine (vanasti asendas seda kartulivõtt), vabatahtlikuks olemine (vanasti nimetati seda malevaks) jne. Kõik see viib kokku sama asjaga tegelevad inimesed ja sealt tekib see sünergia, mis eeldatavasti viib mõtlemist uuele tasandile.
Ühe inimese aju ei suuda kunagi üksikuid ainepunkte kogudes jõuda arvestatavale tasemele. Selleks tulebki pidevalt kohal käia ja teiste omasugustega ja sama eriala inimestega samu pinke nühkida, protseduure läbida ja ühiseid lollusi teha.
Ülikool peaks andma taustsüsteemi asjade ja olukordade mõistmiseks, seda aga saavutavad ainult need, kes maksimaalselt kohal käivad ja protsessis osalevad. Lihtsalt punktide kogujaid ei võeta tulevases elus "seltskonda", kuigi diplom võib olla sama värvi.

Ehk siis TTÜ, ega mis tahes Eesti kõrgkool ei ole läinud kehvemaks, vaid majanduslikel ja rahvahariduslikel kaalutlustel peetakse nimekirjas ka neid, kes ise sellest maksimaalselt huvitatud ei ole, või kui, siis on huvitatud ainult diplomist (mida tegelikus elus eriti vaja ei ole).

Ise TTÜ-s käinud ei ole ja selles elus planeeritavalt ei lähe ka.