[valdo]

... tundub olevat tõsiselt imelik vorpida 20. sajandi viimasel veerandil puitkerega masinaid. Rohkem nagu lääneilmas valitsenud 20-30ndate aastate suundmus. Aga milles siis põhjus - kas oli tegemist mingisuguse "kokkuhoiupoliitikaga" või lihtsalt tehnilise suutmatusega?

Kogu nõukogude süsteem toimis plaani- ja defitsiidimajandusel. Kuna eraomandust ja konkurentsi ei olnud, puudus ka sealt lähtuv stiimul tootearendusele. Selle hädine aseaine oli parteiline kontroll ja riigiplaan, kuid tõesti hädine aseaine, ei enamat. Tavaliselt rõhus riigiplaan ja parteiline kontroll sellele, et toota senisest rohkem, et kogu rahvamajandus saaks toodetega rahuldatud. Neid asju, mida OLI küllalt, oli tegelikult üsna vähe.

Kui sellises olukorras saadakse valmis mingi toimiva tootega ja sellist toodet jätkuvalt napib, siis on esmaülesanne toota seda rohkem. Alles teise- ja kolmandajärguline ülesanne on toote moodsamaks tegemine.

KRAZidega nii oligi - 1950ndatel (või 1960ndate algul) sai mudel hädapäraste vahenditega välja töötatud ja praktika näitas, et see on täiesti kasutatav ja toimiv ning seda jätkuvalt vajatakse. Mis siis ikka - kui neist on puudu, siis muudkui vorpige! Keegi ei olnud väga huvitatud, et investeeritakse lisaressursse kalliste suurte hüdrauliliste presside soetamiseks, et saaks täismetallkabiini jaoks ruumilisi plekke stantsida.

Inimene, kes pole elanud nõukaajal, ei kujuta tihti tollaseid suhteid ette...