[valdo]

Mullu kevadel Tallinna-Pärnu maantee neljarealise kiirtee 15 kilomeetril sõitnud Sergo Borisenko, kes kihutas politseiautole vastu 204-kilomeetrise tunnikiirusega, vaidlustas kohtus talle karistuseks määratud 12 000-kroonise rahatrahvi koos juhtimisõiguse äravõtmisega viieks kuuks.
Borisenkot kohtus esindanud liiklusjurist Indrek Sirk esitas kaebuse, kus väitis, et mõõtjal polnud erialast pädevust, sest kiirust mõõtnud vanemat tüüpi Stalker oli politseinikul käes, kuid pidi töötamise ajal olema liikuvas autos statsionaarselt kinnitatud.

See keiss pole midagi muud, kui näide sellest, et üks ametkond (seekord siis politsei) ei suuda oma tööd niimoodi korraldada, et see seadustele vastav oleks ning juriidiliselt korrektne. Ma ei mõtle seda JOKKi kaudses halvustavas täheduses, vaid sõna otseses tähenduses. Ehk siis kõik ametkonnad peavad oma tegevuses lähtuma kehtivatest õigusaktidest, eriti juhtudel kus on kõrgendatud alus oletada kohtukeisse, mis konkreetse juhtumi kõik nüansid ju tavaliselt läbi vaatavad.

Et see praktikas nii ka oleks, selleks on tavaliselt sellistes ametkondades tööl hulk oma ala spetsialiste-nõunikke-eksperte, kelle kohus on asjade korrektsus oma valdkonnas tagada. Praegu näib asi olevat selles, et kas seda nõu ei antud või seda ei võetud kuulda. Küllap tehakse edaspidi sellest omad järeldused ja parandatakse asja.

Loomulikult ma ei poolda seaduserikkumisi (ja 200 km/h sõitmist), kuid ka seaduserikkumiste vormistamisel-menetlemisel tuleb järgida seadusi. Muidu vajume me õigusriigist anarhiasse ja omakohtusse.