[Väravamehaanik]

Kes siis busse garaazis restaureerib. Meil siin tagasihoidlikus Kuusalu Autobaasis on esiisade poolt busside garaazid pärandatud koos vajaliku sisseseadega. Kuid reaalselt seisavad uued ja vanad bussid kogu aeg õues, sest sisse välja sõitmine ei tee sugugi head ja nii kehvad need bussid ka ei ole, et nad ilmastikku kardaks. Sisse sõidavad bussid ainult lühiajalisteks töödeks, ja peamiselt silla või elektritöödeks. Juba ennemuiste ehitati meil busse õues, vaata ka http://www.eag.unicweb.ee/ewmootor4.html lehekülje lõppu. Väljas on piisavalt õhku, et keemiaga tegeleda, piisavalt valgust, et näha ka erinevaid defekte. Ainus asi, mis segab on vihm ja lumi, aga nii ehk naa selgus jutust, et talvel ei plaani miskit suuremat ette võtta. Bussi ehitamise üldmahust on välistööd kaduvväike osa ja seisneb üldjuhul ainult värvimises ja keretöödes, mida tuleks ikkagi teha spetsiaalses värvikambris, mitte suvalises kuuris. Mehaanika ja silla tööd ei õnnestu samuti kuuris, vaid selleks on vaja kasutada spetsiaalsete tõstukitega töökoda. Ülejäänud nokkimine on sisetööd ja jällegi oleks hea, kui bussiaknast elus päike sisse paistaks. Jääb ära ka prozektoritega elektri kulutamine.
See on ammu ära proovitud, et spetsiifiliste tööde tarbeks on targem rentida spetsiaalset töökoda koos sisustusega. Mitte küünitada abitult kuuripõrandal sipeldes mobiili poole kui bussi käigukast kogemata eemaldamise käigus sülle kukkus.
Täiesti siiralt ja omadest kindlatest kogemustest soovitan bussi õues ehitada ja hoida. Odavam ja mugavam.
1.Päikese valgus on tasuta
2.Ventilatsioon on tasuta
3.Suvine soe temperatuur on tasuta
4.Talvel on odavam puhuriga kütta sisetöödeks ainult bussi, mitte kogu soojustamata kuuri.
Seda kõike muidugi soovitan juhul kui on plaanis piirduda väiksema koguse bussidega. Kui Tartu Autoremondi Katsetehaseks läheb, siis oleks pidanud ka hoonete ehitamisest alustama ja kogu kinnisvara halduse lisama busside restaureerimise eelarvele. Ega siis Varjupaiga probleem ei seisne ka sellest, et eksponaadid on lageda taeva all, vaid ikka selles et keegi ei pese neid ja ei sõida nendega.
Sõitvale bussile teadupoolest sammal ei kasva ja hoolitseva bussijuhi käes ei tee kümmekond aastat pilvekesi ja päikest ka bussile miskit halba.Värvi kvaliteet on tänapäeval väga hea ja sisemust kaitstakse ventileerimise ja sõitmisega, rooste tõrje mastiksid on tasemel ja kõige tipuks pole bussil kroompindasid, mis kohe koledaks läheksid. Kahe bussi mõõdus kuuri ehitamise asemel võiks sama summa eest hoopis kütust osta. Tulemus on kõikidele nauditavam.