25-12-2008, 14:02 PM
xyzwt Kirjutas:Veeretakistus sõltub lineaarselt massist ja on pöördvõrdeline ratta raadiusega...
Jah, aga vaid üks osa veeretakistusest, mis on seotud laagrite, käiguosade jm sellisega.
Sellele lisandub veel teine osa veeretakistusest, mis on tingitud rehvi haakumisega teekattega. See ei sõltu mitte kuidagi ratta läbimõõdust, sõltub vaid rehvi mehaanilistest omadustest (vt rehvitestid ja rehvide tootjaandmed) ning auto massist. Selle osa oled Sa oma arutlustes jätnud arvestamata.
xyzwt Kirjutas:...on väga oluline veeretakistuse vähendamine - selleks tuleks:
[...]
3) suurendada rõhku rehvis ja vähendada rehvi profiili kõrgust .
Ideaalis (heade silekatetega teede peal) jah. Eesti tingimustes - ei ja veelkord ei! Siinsed linnatänavad ja väiksemad teed on lootusetult aukus ning kui on tegu järskude servadega löökauguga, siis mida madalam on rehvi profiil, seda suurema tõenäosusega on august läbisõit fataalne rehvile või veljele.
Ja kui eeldada, et suvisel ajal ongi teed väga siledad, siis vähegi tõsisemate talveolude korral muutuvad nad ikka konarlikeks jää ja lumega kaetud ribadeks, millele on jällegi omased jääkolaka järsud servad. Ka niisugusel teel on madalaprofiiliste rehvidega sõit suur piin, korraliku (kõrge) profiiliga aga on võimalik isegi liikuda. Tuletagem meelde, millised olid nt Tallinna väiksemad tänavad selle aasta novembri lumetormi ajal...
Ma ei usu, et siinne talihoole lähiaastatel nii palju paremaks läheb, et me saaksime hakata eelistama madalaprofiililisi rehve.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel