Teedest, ehitistest ja sildadest

mighty tonka Kirjutas:Paluks mõnda näidet NL ajal ehitatud arhiTektuuripärlitest, arvestades ,et Linnahall, ning Olümpiarajatised on IMO "harju keskmine" .
Näe tankitehased on juba harju keskmiseks muutunud...
Ma küll ei tea, mis on Sinu jaoks konkreetselt arhitektuuripärl, aga kui nüüd kasvõi ainult Tallinnas niimoodi suhteliselt lambist nimetama hakata, siis ma leian, et näiteks kasvõi kino "Kosmos", TA raamatukogu, Laululava, Lillepaviljon, isegi Balti jaam mõnes mõttes, "Viru" hotell, Raadiomaja, see "Parlament" (kunagine kauplus "Turist"), selle kõrval kohe Pensioniamet ja Mustamäel kunagine Kännu Kuke kompleks on vähemalt Eesti kontekstis suhteliselt silmapaistvad ehitised. Neid on loomulikult veel ja veel, eriti kui arvestada Nõukogude aja kestvust Eestis. Nende aastakümnete jooksul jõudsid siin lausa mõned stiilidki muutuda, olümpiaehitised on suht köömes kõige selle kõrval. Mõne eeltoodud näite puhul ärme muidugi räägime sitast ehituskvaliteedist ning hilisematest "tuuningutest" või praegusest räämas olukorrast, eks.
Luige kohvik muidugi oli ka suht kõva (mul isiklikult oli sellest näiteks rohkem kahju kui Sakalast) aga oxygeni võrdlusest Viru keskusega ei saa päris täpselt aru. Akende puudumine iseloomustab muide kõiki suuri kaubanduskeskusi (just müügisaale), mitte ainult Viru oma. See ei ole üldsegi juhuslik vaid ongi nende projekteerimisel sihuke omaette põhimõte lausa. Müügisaalis on ju oluline, et inimene vahiks riiulitel kaupa, mitte aknast välja, seega pole viimaseid üldse vaja. Näiteks Kaubamaja vanas osas on aknad suhteliselt läbi aegade olnud ju lausa meelega kinni kaetud. Akendest tulev loomulik valgus nagunii taolisi mitmetuhande kuupmeetriseid ruume ära ei valgusta, mistõttu lambid põleksid kogu aeg nii või teisiti.
Vasta


Sõnumeid selles teemas



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne