05-01-2009, 10:09 AM
Ma võrdlesin seda Viru keskusega, sest kui vaadata eelmainit ehitist Hobujaama ristmiku poolt ja meenutada Luige kohvikut kesklinna poolt vaadatuna, siis teatud sarnasusi oli näha. Aga see on loomulikult subjektiivne asi. Igaüks ei pruugi asju sedamoodi näha.
Aga tulles selle klaasimajanduse juurde. Olen kursis asjaoluga, et suurtel kaubamajadel üldiselt ei ole aknaid. Näiteks Ülemiste kaubanduskeskus või Rocca al mare kaubanduskeskus, mõlemad oma suurte parklatega, ei häiri mind üldse. Aga kurat täpselt keset Tallinna kesklinna ehitada mingisugune klaasideta peldik riivab ikka silma küll. Kui Tallinki hotelli poole vaataks mingisugune esinduslikum fassaad, nagu näiteks Kristiine kaubanduskeskusel, siis saaks asjast veel kuidagipidi aru.
Sellest ma saan ka aru, et loomuliku valgusega selliseid hooneid ei valgusta, aga järjekordse isikliku kinnismõttena on klaasiga täidetud auk maja küljes minu jaoks sümboolse tähtsusega. Kui sealt valgust piisavalt palju sisse ei tule, siis vähemalt saan ma aru kas vahepeal on äkki õues ilm muutunud ja ei üllatuks nii palju selle üle kui poest väljudes avastan, et vahepeal on väljas pimedaks läinud. Müügisaal müügisaaliks, sest sinna tõesti lähed ikka vaid ühel eesmärgil, aga ülejäänud maja võiks ikka natuke päikest ka näha. Võtan siit samast kodu lähedalt ka nõukaaegse ehitise, mida tuntakse Kotka poena. Kunagise selvehalli osas, kus praegu turg on, laiutab lae lähedal suur klaaspind, mis omal ajal valgustas kassaliini. Täpselt sama lahendus on ka kunagisel Laagna poel. Tänapäevastest kaubamajadest on "midagi sinnapoole" Sikupilli kaubamaja ja hea mulje jätab mulle ka Kristiine kaubanduskeskuse aatrium. Arvatavasti seetõttu, et ta on madalam kui Viru keskuse oma. Ei pea end väga suure nurga alla painutama, et välja vaadata. Seal Kaubamaja ristmiku poolsel nurgal on Viru keskusel ka natuke klaasi pandud, aga sealt välja vaadates paistavad kõrged betoonist müürid.
Lõpetan kuldsete sõnadega. See kõik on vaid minu arvamus ja ei ole teistele kohustuslik.
Aga tulles selle klaasimajanduse juurde. Olen kursis asjaoluga, et suurtel kaubamajadel üldiselt ei ole aknaid. Näiteks Ülemiste kaubanduskeskus või Rocca al mare kaubanduskeskus, mõlemad oma suurte parklatega, ei häiri mind üldse. Aga kurat täpselt keset Tallinna kesklinna ehitada mingisugune klaasideta peldik riivab ikka silma küll. Kui Tallinki hotelli poole vaataks mingisugune esinduslikum fassaad, nagu näiteks Kristiine kaubanduskeskusel, siis saaks asjast veel kuidagipidi aru.
Sellest ma saan ka aru, et loomuliku valgusega selliseid hooneid ei valgusta, aga järjekordse isikliku kinnismõttena on klaasiga täidetud auk maja küljes minu jaoks sümboolse tähtsusega. Kui sealt valgust piisavalt palju sisse ei tule, siis vähemalt saan ma aru kas vahepeal on äkki õues ilm muutunud ja ei üllatuks nii palju selle üle kui poest väljudes avastan, et vahepeal on väljas pimedaks läinud. Müügisaal müügisaaliks, sest sinna tõesti lähed ikka vaid ühel eesmärgil, aga ülejäänud maja võiks ikka natuke päikest ka näha. Võtan siit samast kodu lähedalt ka nõukaaegse ehitise, mida tuntakse Kotka poena. Kunagise selvehalli osas, kus praegu turg on, laiutab lae lähedal suur klaaspind, mis omal ajal valgustas kassaliini. Täpselt sama lahendus on ka kunagisel Laagna poel. Tänapäevastest kaubamajadest on "midagi sinnapoole" Sikupilli kaubamaja ja hea mulje jätab mulle ka Kristiine kaubanduskeskuse aatrium. Arvatavasti seetõttu, et ta on madalam kui Viru keskuse oma. Ei pea end väga suure nurga alla painutama, et välja vaadata. Seal Kaubamaja ristmiku poolsel nurgal on Viru keskusel ka natuke klaasi pandud, aga sealt välja vaadates paistavad kõrged betoonist müürid.
Lõpetan kuldsete sõnadega. See kõik on vaid minu arvamus ja ei ole teistele kohustuslik.