[smolin]

Tea, kui palju Eestimaa peal selliseid asju veel kasutatakse? Need konkreetsed on üles võetud Põltsamaal.
Mis aastatest need pärit olla võivad?
Tumesinised valge randiga kakskeelsed tänavasildid ja ellipsikujulised majanumbrid tunduvad olevat hilisemast ajast, ning 1970ndate alguses olid nad juba olemas.

Päris nii ei ole / ei olnud.

Ovaalsed tumesinised on tegelikult üsna vanad asjad - igatahes 1910-20-30ndatel juba neid kasutati. Igatahes Tallinnas on mõned tolleaegsed säilinudki, number ilusa kalliograafilise kirjaga veel sisse maalitud

Need Põltsamaal üles võetud valgepõhjalised numbrid ilmusid vast siis, kui tekkis nõue, et majanumber peab olema pimedal ajal valgustatud. Mingil põhjusel (kas ka mingi nõue?) kanti sinna peale majanumbri ja tänavanime ka maja omanik. Ei usu, et nad on vanemad kui 1960ndad - 1950ndatel neid igatahes veel polnud, aga 1970ndatel olid nad üli-üli-masslevinud.

Kui valgustatuse nõue leebus (unustati ära? vajus tahaplaanile?), siis naasti taas vanade ovaalsete numbrite juurde, kuigi siis oli kasutusel juba teine ðrift reeglina. Ma tean, et nt Rakveres oli 1970ndatel üks selline emailimise töökoda, kus neid tehti...

Valgepõhjalisi numbreid, kus majaomaniku nimi peal, mäletan lisaks Põltsamaale ka Paidest. Rakveres oli kommunaalelamutel (linna elamufondi kuuluvatel) majanumbril tähed KMO, ka osadel asutustele kuuluvatel elamutel oli valdaja nimi. Eramajadel omaniku nime ei olnud. Sellised tähised olid ainult elamute numbritel. Majanumbri valgustamise nõue oli olnud juba enne sõda, põhjuseks muidugi kehv tänavavalgustus. Veel 70-ndatel olid kõrvaltänavad tihtilugu valgustatud tavaliste hõõglampidega, mis kuigivõrd valgust ei andnud. Samas ei nõutud majanumbrite valgustamist vist juba 60-ndate lõpus (vähemalt eriti ei nõutud). Emailimistöökoda tegutses Rakveres veel krooniaja alguseski. Selle töökoja toodangunäitena võib nimetada ka Rakvere kalmistutel praegugi üsna levinud emailitud plekist hauaplaate.