01-05-2009, 15:35 PM
Siin tuleb eristada absoluutset rõhku (näiteks vee keemise temperatuuri sõltuvus rõhust) ja suhtelist rõhku (näiteks rehvi rõhk ümbruse suhtes +2 atm).
Probleemist veidi laiemalt:
Igaühele on koolis "pähe taotud", et vesi keeb 100C juures - see on aga normaalrõhul, ehk merepinna kõrgusel.
Mägironijad teavad, et kõrgmägedes (kus on madalam rõhk) ei kee liha kunagi pehmeks, kuna vesi keeb kõrgmägedes 80C juures.
Samas konservide tegemisel pannakse toores liha paariks minutiks autoklaavi 120C juurde keema ja liha on hetkega valmsi (pehmeks keenud, ehk valmis).
Näiteks 20 kilomeetri kõrgusel on õhk 16 korda hõredam ja seal keeb vesi 36C juures - nii võiks 20 km kõrgusel lendava lennuki sees rahumeeli ujuda "keevas vees", ilma et inimene saaks põletushaavu (siiski ei saaks seal kaua olla, kuna isegi puhast hapniku hingates ei saaks inimene piisavalt hapniku kätte liiga madala rõhu tõttu) .
Näitkes kui autokummis on rõhk 2 atm, siis on see suhteline rõhk - kui viia sama autokumm kosmosesse, siis oleks seal rõhk 3 atm - kui viia sama autokumm 10 meetrit vee alla, siis oleks seal rõhk 1 atm - kui viia sama autokumm 20 meetrit vee alla, siis seal polekski rõhku (õhk oleks endiselt sees, kuid rõhku poleks).
Nii võiks kirjutada lahti seosed absoluutse ja suhtelise rõhu vahel:
1) Kosmoses (vaakumis): absoluutne rõhk = suhteline rõhk
2) Kõrgmägedes: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 0.8 atm
3) Merepinnal: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 1 atm
4) 10 m vee all: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 2 atm
5) 20 m vee all: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 3 atm
Igatahes kui jahutusvesi on tõmbekatega aetud 120C peale, siis pole eriti tervislik jahutusvee potilt korki ära võtta: saad tulise pahvaka auru vastu vahtimist, kuna rõhu alt vabanenud tuline vesi hakkab väga intensiivselt keema.
Probleemist veidi laiemalt:
Igaühele on koolis "pähe taotud", et vesi keeb 100C juures - see on aga normaalrõhul, ehk merepinna kõrgusel.
Mägironijad teavad, et kõrgmägedes (kus on madalam rõhk) ei kee liha kunagi pehmeks, kuna vesi keeb kõrgmägedes 80C juures.
Samas konservide tegemisel pannakse toores liha paariks minutiks autoklaavi 120C juurde keema ja liha on hetkega valmsi (pehmeks keenud, ehk valmis).
Näiteks 20 kilomeetri kõrgusel on õhk 16 korda hõredam ja seal keeb vesi 36C juures - nii võiks 20 km kõrgusel lendava lennuki sees rahumeeli ujuda "keevas vees", ilma et inimene saaks põletushaavu (siiski ei saaks seal kaua olla, kuna isegi puhast hapniku hingates ei saaks inimene piisavalt hapniku kätte liiga madala rõhu tõttu) .
Näitkes kui autokummis on rõhk 2 atm, siis on see suhteline rõhk - kui viia sama autokumm kosmosesse, siis oleks seal rõhk 3 atm - kui viia sama autokumm 10 meetrit vee alla, siis oleks seal rõhk 1 atm - kui viia sama autokumm 20 meetrit vee alla, siis seal polekski rõhku (õhk oleks endiselt sees, kuid rõhku poleks).
Nii võiks kirjutada lahti seosed absoluutse ja suhtelise rõhu vahel:
1) Kosmoses (vaakumis): absoluutne rõhk = suhteline rõhk
2) Kõrgmägedes: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 0.8 atm
3) Merepinnal: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 1 atm
4) 10 m vee all: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 2 atm
5) 20 m vee all: absoluutne rõhk = suhteline rõhk + 3 atm
Igatahes kui jahutusvesi on tõmbekatega aetud 120C peale, siis pole eriti tervislik jahutusvee potilt korki ära võtta: saad tulise pahvaka auru vastu vahtimist, kuna rõhu alt vabanenud tuline vesi hakkab väga intensiivselt keema.