21-05-2009, 21:46 PM
No nii, nüüd siis saan aru mis Jesperi "häälepaelad" valla päästis, Rally
Ei hakka siin geomeetria detailidesse laskuma, aga sõltuvalt sellest, kas õõtsad moodustavad trapetsi või rombi sõltub see kas käändtelje nurk vedrustuse toimides muutub või mitte. Ilmslt tänavasõiduautod on konstrueeritud pigem otse liikumiseks, kui kihutamiseks kurvides, nii et seal püütakse käändtelje asendit säilitada. Suurel kiirusel kurvides, kus ka kere tugevalt kaldub, pole romb seega optimaalne ja o vaja trapetsit, kus käändtelg ratta ülessliikumisel kaldub ka pisut kere suunas...
Ei, ma ei aja põhjust ja tagajärge segi. Künalvedrustuse korral, kus ratta raadius on tunduvalt väiksem alumise õõtsa ja ülemise tugilaagri vahemaast ei koorma kurvis mõjuv külgjõud suure õõtsasuunalise jõuga viimast ja pukse. Trapetsi korral, kus ratta raadius on samas suurusjärgus või isegi suurem õõtsade kinnituspunktide vahemaast ratta poolel tekitab külgjõud õõtsades aga väga suuri pikkisuunalisi lisakoormusi millele tänavaauto puksid pole dimensioonitud ja seetõttu vajuvad kurvis läbi.
Muide, see õõtsade pikkisuunas töötamine ongi üks trapetsvedrustuse pehmuse allikaid, kuna löökkoormused koormavad eelkõige õõtsi pikkisuunas ja ülemine ning alumine õõts toimivad vastassuunaliselt. Seetõttu suunatakse löökkoormus eelkõike horisontaalsuunda, mitte ei lisandu see vertikaalsuunda.
Ei hakka siin geomeetria detailidesse laskuma, aga sõltuvalt sellest, kas õõtsad moodustavad trapetsi või rombi sõltub see kas käändtelje nurk vedrustuse toimides muutub või mitte. Ilmslt tänavasõiduautod on konstrueeritud pigem otse liikumiseks, kui kihutamiseks kurvides, nii et seal püütakse käändtelje asendit säilitada. Suurel kiirusel kurvides, kus ka kere tugevalt kaldub, pole romb seega optimaalne ja o vaja trapetsit, kus käändtelg ratta ülessliikumisel kaldub ka pisut kere suunas...
Ei, ma ei aja põhjust ja tagajärge segi. Künalvedrustuse korral, kus ratta raadius on tunduvalt väiksem alumise õõtsa ja ülemise tugilaagri vahemaast ei koorma kurvis mõjuv külgjõud suure õõtsasuunalise jõuga viimast ja pukse. Trapetsi korral, kus ratta raadius on samas suurusjärgus või isegi suurem õõtsade kinnituspunktide vahemaast ratta poolel tekitab külgjõud õõtsades aga väga suuri pikkisuunalisi lisakoormusi millele tänavaauto puksid pole dimensioonitud ja seetõttu vajuvad kurvis läbi.
Muide, see õõtsade pikkisuunas töötamine ongi üks trapetsvedrustuse pehmuse allikaid, kuna löökkoormused koormavad eelkõige õõtsi pikkisuunas ja ülemine ning alumine õõts toimivad vastassuunaliselt. Seetõttu suunatakse löökkoormus eelkõike horisontaalsuunda, mitte ei lisandu see vertikaalsuunda.