05-06-2009, 14:08 PM
Postitan siin harva oma arvamust, aga majanduses pikki aastaid tegutsenud inimesena tahaksin mõne sõna vana/hobi autode hindade suhtes öelda.
Praegu on nii Eesti, kui rahvusvahelises majanduses masu või pigem mala (majanduslamatis). See tähendab, et nn. hobiautosid müüakse ära sel lihtsal põhjusel, et omanikul ei jätku käibevahendeid. Lihtsalt öeldes, on ta rahalistes raskustes. Sellise auto omanik on kindlal veendumusel, et tema auto on hinnaline sel lihtsal põhjusel, et tema on sinna kindla summa "investeerinud".
Investeeringuna on 90% hobiautosid täielik null, sest sinna paigutatud raha enamasti tagasi ei saa. Tean seda oma käest, sest olen ühte hobiautosse pannud raha 45 kilo, aga arvestades reaalseid müügihindu, saaksin tagasi ehk 20 kilo. Mina olen seda teinud teadlikult, lihtsalt olen tahtnud tehniliselt korras autoga sõita ja elust mõnu tunda.
Eksivad need, kes arvavad, et majanduslanguse ajal autot müües saab rikkaks. Sellega on nagu aktsiate müügiga. Aktsiaid ei müüda languse ajal. Ja kui seda tehakse, on tegemist nn. hädatapmise ehk kiirmüügiga. Ka hobiauto on müüki paisates osa majandusest, ehk siis lama ajal müües saab kindlalt vähem, kui majandustõusu ajal müües.
Enamik müüjaid on väga Eesti-kesksed (ma ei taha kedagi halvustada, vaid pigem konstateerin fakti). Olen märganud, et Eesti siseturul küsitakse korraliku Pobeda, vana Volga ja Zimi eest kordi rohkem, kui näiteks Ukraina turul (soojalt soovitan seda internetist jälgida). Niipalju kui mina tean, pole Ukrainal ka väljaveopiiranguid. Nyyd tekib küsimus, et kui ma tahan mingit kallist hobiautot soetada ja mul on see raha olemas - siis miks seda teha Eestis?
Oletame, et tahan osta zil-111 ja sellest küsitakse Eestis 4 miljonit (ei ole mõjutatud uuring, aga Eestis selline auto olemas, ma isegi ei tea, kas seda tahetakse müüa v. mitte).
Nii.
Väike internetiotsing näitab ju, et Rumeeniast saan selle auto 2 miljoniga?
Võibolla on halb näide, aga nii on ka odavamate autodega.
Jutt pole mõeldud kellegi mahategemiseks, vaid pigem ma soovitan inimestel, kellel vähegi kannatab oma hobiautosid mitte müüa, vaid oodata uut majandustõusu. Hetke majandussituatsioonis saate oma kallilt kinnimakstud hobiautod vaid odavalt müüa. Ja umbes 30-50% tegelikest kuludest hinnaga.
Seetõttu ma ei poolda ka nn. arutelusid "pahadest rahameestest", kes vanaautosid osta ei taha. Ma pole rahamees, konsultandina pigem esimese ja teise Eesti piiril olija (ja vanaautohuviline), aga tahan lihtsalt öelda mõne sõna praegustest nn. "vanaautohindadest".
Saagem aru ühest asjast - need kellel on raha, on endale sobiva vanaaauto juba ammu ostnud. Need kellel vahel on/vahel mitte ootavad sobivat juhust. Need, kellel raha juurde ei tule, on sellest turust nagunii ostjana väljas.
tervisi kõigile vanaautohuvilistele
alati nõus konsulteerima majanduses, ehk miks see nii on...
Praegu on nii Eesti, kui rahvusvahelises majanduses masu või pigem mala (majanduslamatis). See tähendab, et nn. hobiautosid müüakse ära sel lihtsal põhjusel, et omanikul ei jätku käibevahendeid. Lihtsalt öeldes, on ta rahalistes raskustes. Sellise auto omanik on kindlal veendumusel, et tema auto on hinnaline sel lihtsal põhjusel, et tema on sinna kindla summa "investeerinud".
Investeeringuna on 90% hobiautosid täielik null, sest sinna paigutatud raha enamasti tagasi ei saa. Tean seda oma käest, sest olen ühte hobiautosse pannud raha 45 kilo, aga arvestades reaalseid müügihindu, saaksin tagasi ehk 20 kilo. Mina olen seda teinud teadlikult, lihtsalt olen tahtnud tehniliselt korras autoga sõita ja elust mõnu tunda.
Eksivad need, kes arvavad, et majanduslanguse ajal autot müües saab rikkaks. Sellega on nagu aktsiate müügiga. Aktsiaid ei müüda languse ajal. Ja kui seda tehakse, on tegemist nn. hädatapmise ehk kiirmüügiga. Ka hobiauto on müüki paisates osa majandusest, ehk siis lama ajal müües saab kindlalt vähem, kui majandustõusu ajal müües.
Enamik müüjaid on väga Eesti-kesksed (ma ei taha kedagi halvustada, vaid pigem konstateerin fakti). Olen märganud, et Eesti siseturul küsitakse korraliku Pobeda, vana Volga ja Zimi eest kordi rohkem, kui näiteks Ukraina turul (soojalt soovitan seda internetist jälgida). Niipalju kui mina tean, pole Ukrainal ka väljaveopiiranguid. Nyyd tekib küsimus, et kui ma tahan mingit kallist hobiautot soetada ja mul on see raha olemas - siis miks seda teha Eestis?
Oletame, et tahan osta zil-111 ja sellest küsitakse Eestis 4 miljonit (ei ole mõjutatud uuring, aga Eestis selline auto olemas, ma isegi ei tea, kas seda tahetakse müüa v. mitte).
Nii.
Väike internetiotsing näitab ju, et Rumeeniast saan selle auto 2 miljoniga?
Võibolla on halb näide, aga nii on ka odavamate autodega.
Jutt pole mõeldud kellegi mahategemiseks, vaid pigem ma soovitan inimestel, kellel vähegi kannatab oma hobiautosid mitte müüa, vaid oodata uut majandustõusu. Hetke majandussituatsioonis saate oma kallilt kinnimakstud hobiautod vaid odavalt müüa. Ja umbes 30-50% tegelikest kuludest hinnaga.
Seetõttu ma ei poolda ka nn. arutelusid "pahadest rahameestest", kes vanaautosid osta ei taha. Ma pole rahamees, konsultandina pigem esimese ja teise Eesti piiril olija (ja vanaautohuviline), aga tahan lihtsalt öelda mõne sõna praegustest nn. "vanaautohindadest".
Saagem aru ühest asjast - need kellel on raha, on endale sobiva vanaaauto juba ammu ostnud. Need kellel vahel on/vahel mitte ootavad sobivat juhust. Need, kellel raha juurde ei tule, on sellest turust nagunii ostjana väljas.
tervisi kõigile vanaautohuvilistele
alati nõus konsulteerima majanduses, ehk miks see nii on...