20-06-2009, 21:12 PM
Minu kogemused Nõukogude ratastega on järgmised.
1.Esimene ratas oli punane kolmerattaline , millel valgest plastist pikk sadul. Lenksu küljes riputasid miskid nahast ribad ja vedu käis esirattast.
2.Miskit sorti laiade täispumbatavat rehvidega lasteratas , millele sai paigaldada ka abirattaid. Antud ratastel olen näinud nii pruunist kui rohelisest materjalist rehve. Ratta raam oli kuidagi nelja pulgaga. Muud olulist ei mäleta.
3. Järgmiseks oli kollane "Zkolnik" siniste porilaudadega. Selle rattaga õppisin sõitma ilma abiratasteta.Zkolnikul oli vist nimetus GAZ ja sadula all oli ka põdra embleem.
4. Mingi hetk ostsin naabripoisilt sirge raamiga "Ereka" . Ereljuukas oli ratas mida tjuunuma hakati.Esimese asajna muidugi porilauad minema. Võimalik , et järele jäi väike jupp väntadest kuni raamini. Järgmine etapp oli "meesteka" (tõenäoliselt Ukraina) kahvel. Selle paigalsamiseks lisati ca 4 kuulide kaussi. Tagumine hammasratas asendati ka mõne muuga. Ihaldusobjektiks jäi vana "Ereka" raam - see kõverate torudega. Noore nagamannina polnud probleem ratta tagajooksu päevas kuni 4 korda lahti võtta , et vändad vedama hakkaksid. Samas ei seganud ka kunagi mõned tühjad ringig enne kohaltvõttu. Talveks paigaldasin alati esirattale keti. See löödi kokku vist pooleteistkümnest muust. Tihtipeale hüppasin selle rattaga äärekividest ning ratta raam ei pidanud vastu. Seejärel isa keevitas raamile mõned tugevndused. Hiljem läks ratas edasi jälle järgmisele sõbrale jne.
5. Mingi hetk hankisin omale erilise "kokkuka". Antud ratta raam oli tagant poolt laiemaks painiatud , et mahuks lai rehv taha. Ei teagi millet see rehv pärines , kuid nn "kärurehv" see polnud. Kärurehvi ja antud rehvi vahe oli selles et kärurehvil oli 3 mustrisoont , selle aga 4. Kärurehv oli paigaldatud sellele rattale ette. Vändad ja esimese hammasratta asendasin "ereka " omadega taha läks tundmatu jalgratta suur hammasratas. "Kokuka" omast oli viimane tunduvalt suurem. Sellel rattal oli pidevalt probleeme väntade loksumisega , mille põhjustasid kulunud vändakiilud.
90.ndate algusest sai ostetud ka üks uhiuus "kokukas" , mis erines eelmistest oma sirge raamitoru pärast. Eks oli see miski moderniseeritud variant.
Peale kõige muu mäletan veel Keila Tarbijat Ühistu poodides müüdavat nn "krossiratast". Vähemalt nii me neid kutsusime. Velje läbimõõt oli neil sama mis Desnal kuid raami kuju nagu Ereljukal , kuid väiksem vaid. Vahepeal osutus see ratas lausa unistuste objektiks , kuid saamata ta mul jäigi.
1.Esimene ratas oli punane kolmerattaline , millel valgest plastist pikk sadul. Lenksu küljes riputasid miskid nahast ribad ja vedu käis esirattast.
2.Miskit sorti laiade täispumbatavat rehvidega lasteratas , millele sai paigaldada ka abirattaid. Antud ratastel olen näinud nii pruunist kui rohelisest materjalist rehve. Ratta raam oli kuidagi nelja pulgaga. Muud olulist ei mäleta.
3. Järgmiseks oli kollane "Zkolnik" siniste porilaudadega. Selle rattaga õppisin sõitma ilma abiratasteta.Zkolnikul oli vist nimetus GAZ ja sadula all oli ka põdra embleem.
4. Mingi hetk ostsin naabripoisilt sirge raamiga "Ereka" . Ereljuukas oli ratas mida tjuunuma hakati.Esimese asajna muidugi porilauad minema. Võimalik , et järele jäi väike jupp väntadest kuni raamini. Järgmine etapp oli "meesteka" (tõenäoliselt Ukraina) kahvel. Selle paigalsamiseks lisati ca 4 kuulide kaussi. Tagumine hammasratas asendati ka mõne muuga. Ihaldusobjektiks jäi vana "Ereka" raam - see kõverate torudega. Noore nagamannina polnud probleem ratta tagajooksu päevas kuni 4 korda lahti võtta , et vändad vedama hakkaksid. Samas ei seganud ka kunagi mõned tühjad ringig enne kohaltvõttu. Talveks paigaldasin alati esirattale keti. See löödi kokku vist pooleteistkümnest muust. Tihtipeale hüppasin selle rattaga äärekividest ning ratta raam ei pidanud vastu. Seejärel isa keevitas raamile mõned tugevndused. Hiljem läks ratas edasi jälle järgmisele sõbrale jne.
5. Mingi hetk hankisin omale erilise "kokkuka". Antud ratta raam oli tagant poolt laiemaks painiatud , et mahuks lai rehv taha. Ei teagi millet see rehv pärines , kuid nn "kärurehv" see polnud. Kärurehvi ja antud rehvi vahe oli selles et kärurehvil oli 3 mustrisoont , selle aga 4. Kärurehv oli paigaldatud sellele rattale ette. Vändad ja esimese hammasratta asendasin "ereka " omadega taha läks tundmatu jalgratta suur hammasratas. "Kokuka" omast oli viimane tunduvalt suurem. Sellel rattal oli pidevalt probleeme väntade loksumisega , mille põhjustasid kulunud vändakiilud.
90.ndate algusest sai ostetud ka üks uhiuus "kokukas" , mis erines eelmistest oma sirge raamitoru pärast. Eks oli see miski moderniseeritud variant.
Peale kõige muu mäletan veel Keila Tarbijat Ühistu poodides müüdavat nn "krossiratast". Vähemalt nii me neid kutsusime. Velje läbimõõt oli neil sama mis Desnal kuid raami kuju nagu Ereljukal , kuid väiksem vaid. Vahepeal osutus see ratas lausa unistuste objektiks , kuid saamata ta mul jäigi.
Aga nagu juba ütlesin, hoia silmad ja kõrvad lahti !
Üks 2001a Busso ongi ainult.