[41Degree]

Hmmh... Mina mõtlen sedapsi asja, et selle "vana autonäraka" (mis oleks normaalse remondi korral oma 100 000 km veel ikka sõitnud, kui mitte rohkem, ja millel nüüd mootor lihtsalt kokku jooksutati) metallosa on vaja saata Aasiasse ümbertöötlemisele, et sellest saaks uuesti mingi neljarattaline asjandus ning selleks kulub kõvasti laevamasuuti. No heakene küll, jagame mitme tuhande endise sõidumasina peale ära, ehk ei tule väga hullu. Pealegi, ühest 80-date aastate sõiduki metallist saab peaaegu kahe uue junni jagu metalli. Aga seal Aasias on vaja kogu see metallikogus kuidagi üles sulatada, et see teha plekiks, mida saab stantsida. Mida kasutavad hiinlased ahjude kütmiseks? Ikka kivisütt, mis on oi-oi kui roheline kütus, eks? (Ja ei ole enam sugugi, et las nad saastavad, ega see meid ei mõjuta.) Tahavad ka tööstusseadmed elektrit saada ning lõppeks on vaja see uus asjandus üle lombi jälle tagasi tuua. See on aga ainult metalli tee.

Aga mis saab plastmassist? Kui paljud tahavad osta mitutsadat Ford Exploreri armatuurlauda? Või pagasnikus olevaid külgede katteid? Ega neid osi ju ei panda enam uutesse junnidesse, ikka valatakse uued, ja vanad kas jäetakse prügimäele mõneks/mõnekümneks tuhandeks aastaks vedelema või pannakse põlema. Proovi pärast võib igaüks ühe auto plastmassi hunnikusse tõsta ning vaadata, palju seda koguneb Ja mida uuem auto, seda suuremaks see kuhi kasvab (alustades polstritüüblitest, mis käivad "klõpsuga", mitte kruviga, ning lõpetades ammu unustusse vajunud kroomstangedega).

Ja kui selle kõrvale arvutada, et hävitamisele ja prügimäele läinud liikurmasin võttis 100 km peale 5 liitrit rohkem kütust kui uus, kas 100 000 peale kogunevad viis tuhat liitrit kütust on ikka enam-vähem piisav võit tekkiva kivisöetolmu, sudu, plastmassitootmisest tekkiva saasta ja vanaplasti hunnikute õigustamiseks? Minu jaoks ei ole...