[valdo]

Kunagi diskuteeriti siin foorumis selle üle, et kohustuslik liikluskindlustuse tavaleping saadab nii mitmedki seisvad autod (st poliisita autod) vanarauda. Nüüd näib see aeg käes olevat.

Manuses on üks kiri, mille sai mõned päevad tagasi kaks aastat ilma kehtiva poliisita, st "ei"-lepinguga seisnud auto omanik. Ehk siis kindlustusfirma otsus kahenädalase etteteatamisega, et nad lõpetavad omapoolselt "ei"-lepingu, koos konstateerimisega, et ilma lepinguta olekus on neil õigus autoomanikult sisse kasseerida kolmekordne kindlustussumma.

Tõenäoliselt ootab seda autot ees kiirkorras utiili saatmine firmas, kellel on litsents auto ARKi registrist maha kanda. Natuke kahju on, sest tegu on auväärses eas (25 aastat, v.l. 1984.a.) sõidukiga, mis on muuhulgas olnud kasutusel ka 2005.a. Suursõidul minu vanajalgrattakogu vedukina.

Kaks nädalat on ju ilmselgelt liiga lühike aeg, et leida mittesõitvale autole uus omanik või auto korda teha (auto jäi seisma libiseva siduri tõttu, muu tehnika on üsna heas korras). Pikendama kindlustusfirma "ei"-lepingut enam ei nõustu.


Miks ma selle kirja siia postitan? Aga seepärast, et sama saatus võib tabada ka paljusid reaalsete vanaautode (35.a. ja enam) omanikke, kelle sõidukid ei ole tehnilise mittekorrasoleku tõttu (nt restaureerimise ootel) olnud viimase kahe aasta jooksul kindlustuses samasuguse "ei"-lepinguga. Tahaksin tegelikult ka teada, kas tegemist on üksikjuhtumiga, või on niisgune "ei"-lepingute ühepoolne ülesütlemine saanud viimasel ajal kindlustusfirmadele tavaks, sest seadus annab neile selleks õiguse.

Privaatsuse huvides katsin kirjas kinni kõik viited isikule, automargile ja isegi kindlustusfirma nimele. Niipalju ütleks lõpetuseks, et tõsisele huvilisele on see auto nädala jooksul sümboolse hinnaga saadaval (koos ümberregistreerimise ja/või arvelt maha võtmise kohustusega).