[valdo]

Sadulavedrusid ma pole näinud nikeldatuna...ei oska öelda, ehk pandi neid rattaid kokku sellest millest sai....RT-125 vist olid nikeldatud sadulavedrud ning esialgu ehk venelased kopeerisid.
Panen peagi mõne pildi tema restaureerimise eelsest seisust.

Nikeldatud sadulavedrusid polnud päris kindlasti ei DKW RT 125-l ega M-1-A ühelgi variatsioonil. Nikeldamine kui dekoratiivse galvaanilise katmise tehnika jäi maailmas tahaplaanile juba 1930ndatel aastatel, mil see asendus kroomimisega. Kroomkate on lihtsalt mehaaniliselt palju tugevam kui nikkelkate, samas on kroomimismenetlus veidi keerulisem ja kapriissem kui nikeldamismenetlus.

Nikeldamist kasutati 1930ndatel teisel poolel veel vaid jalgrataste ja nende detailide juures, kuid ka moodsamatel jalgratastel olid 1930ndate lõpul juba kõik detailid kroomitud. Kindlasti olid 1930ndate lõpul kõik DKW mootorrataste (sh RT 125) detailid kroomitud, nikeldamist enam seal tollal ei kasutatud.

Nii et DKW RT 125 sadulavedrud olid päris kindlasti kroomitud - olen näinud maailmas üsna mitut algses dekoratiivkattes isendit. Kui Teise Maailmasõja järel toode sõjakahjude ehk reparatsioonide korras Saksamaalt 125ste DKWde valmistamise sisseseade N Liitu, siis säilis sama tehnoloogia. Ehk siis esimestel mootorratastel M-1-A "Moskva" on sadulavedrud ka päris kindlasti kroomitud.

Minu 1948. aasta ratas on säilitanud suure osa algsest värvkattest ja suure osa algsest kroomist, sh ka sadulavedrude algse tehasekroomi. Hilisemate Moskvate osas, kus paagiembleem polnud enam värvitud, vaid pressitud, ma nii julgelt sõna enam ei võtaks, samuti nagu ei võtaks ma sõna Minksis valmistatud rataste osas. Võib-olla tõesti asendati mingitel isenditel kroom kokkuhoiu mõttes värviga?