29-11-2009, 17:08 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 29-11-2009, 17:17 PM ja muutjaks oli valdo.)
(29-11-2009, 12:26 PM)Soobel Kirjutas: Olen isegi mõistatanud, et millest küll Eesti raudteel selline lammutamispaanika on tekkinud. Äkki kardavad, et muinsuskaitse avastab need majakesed ja putkad ning käseb kõik korda teha ja ära restaureerida?
Eesti raudteearhitektuur on juba pälvinud muinsuskaitsjate tähelepanu. Vt - http://www.muinas.ee/lingid/raudteearhitektuur . Samas näib, et paljus pole tegudeni jõutud
Minu meelest oleks Nõmme ESIMENE ja VANIM hoone - raudteevahimajake ülesõidul - väärinud küll säilitamist ja kaitse alla võtmist. Sellest ülesõidust ju Nõmme alguse sai. Poleks olnud raudteed, poleks Nikolai von Glehn endale uut mõisasüdant kõrgele kaldaveerule ka ehitama hakanud, Jälgimäel kannatas elada küll.
Sama teemat edasi arendades - ca 6-7 aastat tagasi lammutati samasugune kahekohaline vahimajake nr 149 Lahinguväljal (mais 2009 taastati alles vana nimi, vahepeal oli ta Vikipalu) - hoone, mis oli tunnistajaks Vabadussõja ühele tähtsamale Laane-Arudevahe murdelahingule ja mille nurga varjust tegelikult Eesti Rahvavägi rongiga Kehrast diviisi staabist saabudes lahingus pealetungi alustas
Paistab, et Eesti Raudtee tegelinskid ei tunne raudteega seotud Eesti (sõja)ajalugu?
(29-11-2009, 12:26 PM)Soobel Kirjutas: Tallinn-Tartu liinil on hulgim selliseid raudteevahimajakesi hävitatud, kusjuures enamik neist olid raudteest ikka ligi 10meetrit eemal ega saanud kuidagiviisi ohutust mõjutada. Oligi lihtsalt nii, et kui üks kord mööda sõitsin, pumpas tädike kaevu peal veel vett, koer haukus kuudi ees ja pesu kuivas nööril, siis kahe nädala pärast olid masinad ja sodihunnikud ning veel kahe nädala pärast vaid tasandatud maa.
Naid jah praktiliselt enam ei ole, Tallinna poolt minema hakates on ühekohaline roheline (ümber ehitatud) alles veel vanal Soodevahe talitee ületuskohal (nr 118) ja kahekohaline (nr 124, kunagi olnud kollane) alles veel Kulli ületuskohal (muide - 13. sajandi Tallinna-Rakvere maantee sihil!) Ja veel meenub mulle üks ühekohaline Lehtse lähedal Pruuna mõisa vanal ületuskohal praegusest Lehtse ülesõidust veidi Tapa poole.
Kas neid kuni Tapani enam rohkem ongi alles ja kes teab, millal needki kaovad?
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel