[motamees]

Kas TARK osa tootmishooneid oli Lasnamäe trammi lõpppeatuses. Küsin sellepärast, et kindlustada tagalat.
No vähemasti sinna viisin ma vana ZIL veoki kapitaalremonti. Sellest järeldades tegeles TARK ZIL autode kapitaalremondiga. Aasta oli siis kuuskümmendviis... tegelikult oli see Iffi laul. Minu juhtum toimus kaksteist aastat hiljem.
Selle viimise juures oli ka omajagu huvitavaid seiku.
Sinna sõit oli üks viletsuste rada. Kapitaali viidav masin rööviti ju nii paljaks, et sinna pole nagu oma osasid eriti jäänudki. Esiklaas oli tehtud pleksist (sellepärast üldse auto kappi läkski) ja autol olid ka taga ühekordsed kummid. Muidugi mingid vanad pastlad. Tänu pleksiklaasile oli kabiinis väga külm. Karm talveaeg oli ju. Pärnu maantele keerates tundsin ,et kumm on kuidagi tühi. Masin vingerdas natuke. Läksin siis õue vaatama. No ukse külge jäin õnneks rippuma. Ruttu kabiini tagasi - õues külm ja väga libe.
Masina üleandmine läks libedalt, tänu saare õllele ja leivale.
Pooleks päevaks jõudsin tädi tööjuurde. Läksime koos energiamüügi kohvikusse sööma. Ma, noor mees, täiseti nälgas. Kui järjekord minuni jõudis, siis küsisin pool kilo kartulisalatit. Müüja hakkas külma kõhuga seda paberituutu sisse panema. Küsisin, kas taldrikut ei antagi? Ja siis kiljus ta üle terve saali POOL KILO ! Kogu järjekord vaatas mind ja tädi ainult naeris. Küsisin veel sinna juurde paar sardelli, mõne kotleti, kaks klaasi piima ja mõned moskva saiad. Kogu söögi aja jälgis puhvetsitsa mind, kas ikka sööb kõik ära. Tädi seletas mulle, lollile provintsi elanikule, et kontorirotid võtavad ainult 150grammi salatit, kohvi ja ühe saiakese.
Vat seiksed lood sedakord TARKi juurde.