[Sillu]

[...]...aga veel rohkem ehitati IGASUGUST neljarattalist tehnikat kolhoosides-sohvoosides. "Tüüpiline" ehitatav masin oli ZIL-130 ristatud Niva mootori, E-tagasilla ja ratastega ning peale väetisekülvik. Sedasorti autoehitus oleks veel täiesti omaette uurimisteema, kuniks "kolhoosnikuid" veel alles on.

See läheb juba kitsalt Eesti autoehitusest hoopis laiema teema alla, mida selleaegses keelepruugis nimetati ratsionaliseerimiseks, ja siin ei saa piirduda enam üksnes auto ðassiil tehnikaga.

Kuna Nõukogude põllumajandusmasinaehitus ei suutnud meie majandite vajadusi alati rahuldada (eriti heinakoristustehnika osas tõi küll mõningast leevendust Ida-Saksa tehnika import), siis ühte-teist kombineeriti ikka ise. Üheks levinud ratsionaliseerimise artikliks olid näiteks pika haljasmassi laadurniidukid. Selleaegsete seisukohtade järgi nimelt oli pikk hein loomadele hekselheinaga võrreldes parem (ei oska siin laskuda asja zooloogilistesse ja zootehnilistesse üksikasjadesse ja käesoleva teema seisukohalt pole see ka tähtis). Põhiliselt olid levinud kaks sellise masina tüüplahendust: mahakantud kombaini SK-4/SK-5, või siis Saksa DV liikurniiduki E 301/302 baasil.
Esimesel juhul eemaldati kombainilt peksuseade, punker ja ka originaalne heeder. Tavaliselt kasutati Ida-Saksa liikurniiduki või -hekseldi (niidu)heedrit ja varustati masin lintkonveieri(te)ga, millega oli võimalik niidetav mass laadida kõrval sõitvasse või järele haagitud veokisse.
Liikurniiduki kasutamisel baasmasinana polnud vaja niiduki konstruktsioonis midagi muuta, vaid üksnes täiendada masinat külgtransportööriga.

Kindlasti leiaksin enda Sotsalistlikke Põllumajanduste kogust ka mõne illustreeriva foto, aga selle otsimisega läheb ilmselt aega nii, et lisan selle siis, kui selle leian.