06-01-2010, 13:57 PM
(06-01-2010, 13:40 PM)stihl Kirjutas: Kas kõige tavalisemate keermelõikuritega 5/16-24 ja 3/8-24 ei kannata üle keerata...?
Siis saaks lihtsalt poest uued mutrid (mingi 2.-eek/tk) osta ja asi korras.
Või kui liialt pooma hakkab, siis lihtsalt lasta treialil korraga ntx. 5 + 5tk 24 niidiga võlle lasta teha, ära tsinkida ja samuti oled mäel, kuna mutter on riiulikaup.
Ei ole see asi ju nii lihtne. Mutter on ju vaid üks asi, mis võlli otsas olema peab. Peamine võlli otsa keeratav asi on siiski laagrikoonus koos kuulide veerepinnaga (klaaskõva karastus) ja selle kontraseib. Need viimased on tavaliselt korras ja kui ka pole, siis seda toormaterjali tavaliselt jagub. Ka ei kannata niisugust koonust tavaliselt millegagi üle puurida, klaaskõva ikkagi ju.
Niisugust süsteemi kasutati ju ka vanematel autodel - nt Pobi esirattal on praktiliselt samasugused koonused ja kuullaagrid, kuigi ca 4 korda suuremad (ma oletan, et ka Sinu Jaguaril võisid sarnased asjad olla).
Lisaks - peaaegu kõikidel 1920-30ndate aastate jalgratastel olid võlliotsad ja mutrid mitte tsingitud, vaid nikeldatud. Loomulikult tuleb need niklis taastada! Ja mutter erines ka praegusaegsest - selle kandid polnud mitte faasitud, vaid välispind oli kergelt sfääriline. Ning 3/8 mutri kantide vahe oli (meetermõõdustikus) veidi alla 15 mm. Tänapäeva 3/8"x24 mutrid on teistsugused, seega taastamisel kasutamiseks vale välimusega.
(06-01-2010, 13:40 PM)stihl Kirjutas: Kui velo juba korra valmis, kesse seal ikka vahet teeb, kas on 24 niiti või 26...
Teeb ikka vahet. Minu põhimõte on, et kui vähegi võimalik originaalina taastada, siis ümber tegema ei hakka. St kui maailmas leidub kasvõi üks tootja, mille keermepuure saab tellida, siis ei ole mõistlik seda keermesüsteemi hüljata.
Osad inimesed panevad tähele hämmastavaid asju. Kui ma vedasin 2005.a. suursõidul ringi 1940.a. Laanbergi tehase kaubaveojalgratast, mille olin restaureerinud, siis üks kodanik tegi mulle märkuse, et miks on selle puidust veoplatvormi vineer kuuekihiline? Et seal peab olema viiekihiline ja õhemate kihtidega vineer kindlasti, st ma olen seda valesti restaureerinud. Võtsin selle info teadmiseks, kuid olin eelnevalt välja uurinud, et sellst viiekihilist õhukeste kihtidega vineeri, midas Lutheri vabrikus 1930ndatel valmistati, ei õnnestu mul kaasajal enam ruutmeetrist tükki Eestis soetada. Lootsin, et see pisierinevus taastamisel jääb märkamatuks, kuid nagu näha, ei jäänud...
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel