08-01-2010, 12:18 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 08-01-2010, 16:32 PM ja muutjaks oli xyzwt.)
Vormi valmistamiseks kasutatav "punane puru" on jahvatatud savi, mida on müügil näiteks ehituspoodides ahju-pliidi-kamina-segude osakonnas - näiteks 5 kg kilekotti pakitud jahavatatud punast savipulbrit maksab ehituspoodides ligi 50 eek - laste mänguasja poes müüdav vedel voolimissavi ei kõlba, kuna ta punsub ja mullitab valamise ajal.
Pigem peaks mõte liikuma selles suunas, kuidas lihtsate vahenditega saada kõrget temperatuuri andev ventilaatoriga ahi alumiiniumi sulatamiseks.
Alumiinium sulab +660C juures (mis on koduses puudega köetavas ahjus-pliidis saavutatav) kuid pole eriti voolav sulamistemperatuuri juures (nagu vana läbitöötatud siirupiks läinud must õli) - samas on alumiinium vedel kuni +2519C mil ta hakkab keema.
Mida soojem on sula alumiinium, seda kergemini ta voolab (näiteks sepaääsis +1200C peale soojendatud alumiinium voolab nagu vesi) ja seda vähemtähtsam on vormi jahutav mõju (sulamistemperatuuri lähedal olev alumiinium jahtub enne vormi nurki maha ja ei täida kogu vormi).
Ahju saaks kütta gaasiga (suure erivõimsuse korral ohtlik, kuna süütamise hilinemise korral võib tohutu kogus gaasisegu plahvatada) - vana õliga (suure erivõimsusega põleti konstrueerimine on keeruline) - kuid kõige mõistlikum tundub olevat söega kütmine (põletit pole vaja ehitada ja plahvatuse oht on olematu).
Vantilaatoriks peaks piisama nn "vannitoa ventilaator" (läbimõõt 120 mm), mis maksab ehituspoes paarsada eek ja puhub läbi 100-150 m3 õhku tunnis - õhus on 21% hapniku, seega tunnis käib ventilaatorist läbi 20-30 m3 hapniku, ehk ligi 27 kg hapniku - põlemisreaktsiooni C + O2 = CO2 molaarmasside suhtest tuleneb, et 1kg söe põlemiseks kulub 2.666 kg (32/12 = 2.666) hapniku - ehk tunni jooksul põleks ära ligi 10 kg sütt, mis annab ahju võimsuseks ligi 60-80 KW (1kg söe põlemine annab 6-8 KWh soojust) - igasugu soojuskadude tõttu läheb suur osa soojusest minema, kuid nii peaks mitu (kümmend) kilo alumiiniumi saama tunni jooksul 10 kg söe abil ära sulatada.
Lihtsa ahju saaks teha kahest torust, mille vahe on täidetud fibo kergkruusa ja tsemendi seguga (tagab ahju koos püsimise ja vähendab soojakadusid).
Sisemise osa võiks ideaalis teha samott tellistest (kõlbaks ka fibo korstna kollased samott elemendided, kuid need on üsna kallid) - samuti nõukogude aegne punane 21kg kodugaasi vana balloon (tühjal baloonil ketaslõikuriga ülemine ots maha) - või mõnekordse projekti jaoks kasvõi 0.5 mm paksune plekk, või ventilatsiooni toru (õhuke sisemine plekist toru põleb paari korraga läbi, kuid ise valatud fibo blokist ahju korpus hoiab endiselt kuju).
Sisemine ahju toru võiks olla ligi 20 cm läbimõõduga, mis peaks mahutama piisava suurusega kuni 18 cm läbimõõduga terasest/malmist poti.
Ahju sein (mis valatakse fibo kergkruusa ja tsemendi segu täis) peaks olema 5-10 cm paks - nii peaks välimine toru olema 30-40 cm läbimõõduga, milleks kõlbab 60 liitrine vana õlivaat (suurema ahju korral peaks kõlbama 200 liitrine vana õlivaat) - vana õlivaadi sisse ehitatud ahju saab "veeretada" peale kasutamist seina äärde seisma.
Ahju kõrgus võiks olla ligi 60 cm: all 30 cm ventilaatori toru sisendiks (ventilaatori sisendit ei tasuks otse hõõguvate süte alla teha, vaid paarkümmend cm allapoole) - seejärel paar toru mis hoiavad söe resti õigel kõrgusel - seejärel ligi 10-15 cm sütt - seejärel ligi 5-15 cm sulatuspott, mille kinnituste-sangade jaoks on ahju seina jäetud süvend (muidu oleks pool potti õhu käes ja tuul puhuks ta külmaks).
Sellise ahju viid õue ja laed ta ülalt poolt 2cm söetükikesi, ehk sepa sütt täis (müüvad söe müüad ka väiksemates kogustes ligi 3 eek/kg) - seejärel süütad 10-15 cm kõrguse söekihi ülalt poolt süütevedeliku abil põlema (süsi põleb "ülalt alla" - mitte aga alt üles nagu puud ahjus) - siis paned ventilaatori puhuma ja söed hakkavad sinakas-kollaselt hõõguma - seejärel paned alumiiniumi sulatamise poti ahju ja hakkad vähehaaval vedelasse alumiiniumisse lisama uusi tükikesi.
Sellise ülekuumutatud alumiiniumi poti liigutamisega peab olema ettevaatlik: rauast kinnitused ja sangad on pehmed ja tulipunane keevitatud raud muutub pehmeks - kui poti kinnitus peaks murduma, siis lendab paar liitrit sula alumiiniumi laiali maha kukkudes, mis pritsib nagu vesi - selliste tulikuumade alumiiniumi pritsmetega ei ole eriti tervislik pihta saada.
Veelkord: alumiiniumi sulatamisel on võtmeküsimus kuidas valmistada lihtsate vahenditega suurt kuumust andev ventilaatoriga ahi - seega on kõik mõtted teretulnud, kuidas lihtsat ja odavat ahju teha.
Pigem peaks mõte liikuma selles suunas, kuidas lihtsate vahenditega saada kõrget temperatuuri andev ventilaatoriga ahi alumiiniumi sulatamiseks.
Alumiinium sulab +660C juures (mis on koduses puudega köetavas ahjus-pliidis saavutatav) kuid pole eriti voolav sulamistemperatuuri juures (nagu vana läbitöötatud siirupiks läinud must õli) - samas on alumiinium vedel kuni +2519C mil ta hakkab keema.
Mida soojem on sula alumiinium, seda kergemini ta voolab (näiteks sepaääsis +1200C peale soojendatud alumiinium voolab nagu vesi) ja seda vähemtähtsam on vormi jahutav mõju (sulamistemperatuuri lähedal olev alumiinium jahtub enne vormi nurki maha ja ei täida kogu vormi).
Ahju saaks kütta gaasiga (suure erivõimsuse korral ohtlik, kuna süütamise hilinemise korral võib tohutu kogus gaasisegu plahvatada) - vana õliga (suure erivõimsusega põleti konstrueerimine on keeruline) - kuid kõige mõistlikum tundub olevat söega kütmine (põletit pole vaja ehitada ja plahvatuse oht on olematu).
Vantilaatoriks peaks piisama nn "vannitoa ventilaator" (läbimõõt 120 mm), mis maksab ehituspoes paarsada eek ja puhub läbi 100-150 m3 õhku tunnis - õhus on 21% hapniku, seega tunnis käib ventilaatorist läbi 20-30 m3 hapniku, ehk ligi 27 kg hapniku - põlemisreaktsiooni C + O2 = CO2 molaarmasside suhtest tuleneb, et 1kg söe põlemiseks kulub 2.666 kg (32/12 = 2.666) hapniku - ehk tunni jooksul põleks ära ligi 10 kg sütt, mis annab ahju võimsuseks ligi 60-80 KW (1kg söe põlemine annab 6-8 KWh soojust) - igasugu soojuskadude tõttu läheb suur osa soojusest minema, kuid nii peaks mitu (kümmend) kilo alumiiniumi saama tunni jooksul 10 kg söe abil ära sulatada.
Lihtsa ahju saaks teha kahest torust, mille vahe on täidetud fibo kergkruusa ja tsemendi seguga (tagab ahju koos püsimise ja vähendab soojakadusid).
Sisemise osa võiks ideaalis teha samott tellistest (kõlbaks ka fibo korstna kollased samott elemendided, kuid need on üsna kallid) - samuti nõukogude aegne punane 21kg kodugaasi vana balloon (tühjal baloonil ketaslõikuriga ülemine ots maha) - või mõnekordse projekti jaoks kasvõi 0.5 mm paksune plekk, või ventilatsiooni toru (õhuke sisemine plekist toru põleb paari korraga läbi, kuid ise valatud fibo blokist ahju korpus hoiab endiselt kuju).
Sisemine ahju toru võiks olla ligi 20 cm läbimõõduga, mis peaks mahutama piisava suurusega kuni 18 cm läbimõõduga terasest/malmist poti.
Ahju sein (mis valatakse fibo kergkruusa ja tsemendi segu täis) peaks olema 5-10 cm paks - nii peaks välimine toru olema 30-40 cm läbimõõduga, milleks kõlbab 60 liitrine vana õlivaat (suurema ahju korral peaks kõlbama 200 liitrine vana õlivaat) - vana õlivaadi sisse ehitatud ahju saab "veeretada" peale kasutamist seina äärde seisma.
Ahju kõrgus võiks olla ligi 60 cm: all 30 cm ventilaatori toru sisendiks (ventilaatori sisendit ei tasuks otse hõõguvate süte alla teha, vaid paarkümmend cm allapoole) - seejärel paar toru mis hoiavad söe resti õigel kõrgusel - seejärel ligi 10-15 cm sütt - seejärel ligi 5-15 cm sulatuspott, mille kinnituste-sangade jaoks on ahju seina jäetud süvend (muidu oleks pool potti õhu käes ja tuul puhuks ta külmaks).
Sellise ahju viid õue ja laed ta ülalt poolt 2cm söetükikesi, ehk sepa sütt täis (müüvad söe müüad ka väiksemates kogustes ligi 3 eek/kg) - seejärel süütad 10-15 cm kõrguse söekihi ülalt poolt süütevedeliku abil põlema (süsi põleb "ülalt alla" - mitte aga alt üles nagu puud ahjus) - siis paned ventilaatori puhuma ja söed hakkavad sinakas-kollaselt hõõguma - seejärel paned alumiiniumi sulatamise poti ahju ja hakkad vähehaaval vedelasse alumiiniumisse lisama uusi tükikesi.
Sellise ülekuumutatud alumiiniumi poti liigutamisega peab olema ettevaatlik: rauast kinnitused ja sangad on pehmed ja tulipunane keevitatud raud muutub pehmeks - kui poti kinnitus peaks murduma, siis lendab paar liitrit sula alumiiniumi laiali maha kukkudes, mis pritsib nagu vesi - selliste tulikuumade alumiiniumi pritsmetega ei ole eriti tervislik pihta saada.
Veelkord: alumiiniumi sulatamisel on võtmeküsimus kuidas valmistada lihtsate vahenditega suurt kuumust andev ventilaatoriga ahi - seega on kõik mõtted teretulnud, kuidas lihtsat ja odavat ahju teha.