[Väravamehaanik]

Kunagi sõitsin 412 mossega igapäevaselt nii suvel kui talvel ja tänu Nymmiku jutule tuli meelde, miks ma enam ei sõida. Üldmulje oli meeldiv ja kuidagi kergesti ununes tõsiasi, et hommikuseks käivitamiseks tuli talviti soe vatitekk laotada õhtul mootori peale. Kapoti servade vahele tuli toppida dressipüksid ja iluvõre taga oli laiaks litsutud pappkast. Kuna õhufilter oli vanatüübiline, siis Tallinn-Tartu trassil pidin -20 kraadiga kolm korda teeveeres seisma, et karburaator lahti sulaks. Ükskord kui hommikul aku ainult plõksis, võtsin pagaaznikust vända ja väänasin selle käsitsi käivitades kõveraks, sest mootori õlid olid liiga paksud ja mootor ei käinud ringi. Slepis vedamisel ei olnud ka tulemust, sest tagasilla õli ei võimaldanud libeda tee peal ratastel pöörelda.
See peale saigi hakatud sellega Uunikute Talverallit sõitma, sest see, mis ei kõlba igapäevaseks tarbimiseks on kindlasti sobilik vanatehnika harrastamiseks.