[metsakohin]

Keeleliselt eristatakse jah kompressioonsüüdet ja hõõgsüüdet ning seda vast enim bensu- ja diisli võimalike probleemide eristamiseks. Kuid puht füüsikaliselt on tegu hõõgsüütega, kus kokkusurutud õhk kuumeneb ja sinna pritsitud diislipiisad põlema paneb. Tekkiv paisumine panebki paja tuksuma. Suurusjärk 550 kraadi on hõõgumine, kompressioon iseenesest ei süüta mitte midagi. Sa võid diislikütust kokku suruda palju tahes, midagi ei juhtu. Diislil ei toimugi põlemsikambris meie mõistes plahvatust, pigem midagi tuletiku süütamsie või säraküünla põlemise sarnast.

Tegelikult on ka bensumootor hõõgsüüteline, põlemine ehk ülikiire oksüdeerumine eeldab alati ka eelnevat hõõgumist ehk oksüdatsiooni algust. Ja plahvatus on siis üli-ülikiire põlemine, kus hõõgumise faktori loeme nulliga samaks. Aga põhimõtteliselt on kütusesegu põlemine seuhke teadus... et on tavalisel tarbijal seda üldse vaja peensuste ja ülitäpse terminoloogiani tunda? Minul on alati hakanud enne "pea valutama", kui ma olen suutnud selle endale peakolusse suruda Kuigi ma saan sellest "hiina keelest" peaaegu lõpuni aru tänu reaalainete eriklassile, siis vaat sedasorti teooriaid pole ma suutnud eales pähe õppida... ja sellise mehe ees, kes kogu sellise lehe sisu (ehk kogu sisepõlemsimootori kütusepõlemise teooria) suudab sujuvalt kõigi ees kriidiga tahvlile kanda, võtab kasvõi kolm mütsi korraga maha

Jõudes "tilkade arv faaklis" ... pistke kurat see "endale seeklisse"... ja siis pead minema pellerisse põit kergendama ning kõrvus kõlab "keskmise tilga abil pihustuskarekteristiku arvutamise meetod" mille abil on võimalik hinnata "keskmise tilga pinna diameetrit ja summaarselt pihustunud joa pinda". Käsi hakkab värisema ja see pihustunud joa pind võib pool seina katta.

Vabandust, aga ma ei saa aru, millest selline emotsionaalne puhang. Muide paljud asjad siin ilmas on kokkuleppelised, nagu ka el.voolu suund alalisvoolu ahelas.
Ja kas viimase lõiguga tahad öelda, et kused kõigile jala peale?

P.S. Vastates pole vaja hakata elektrone lõhustama.