03-02-2010, 00:06 AM
(01-02-2010, 01:00 AM)PlyVal64 Kirjutas: Keeleliselt eristatakse jah kompressioonsüüdet ja hõõgsüüdet ning seda vast enim bensu- ja diisli võimalike probleemide eristamiseks. Kuid puht füüsikaliselt on tegu hõõgsüütega, kus kokkusurutud õhk kuumeneb ja sinna pritsitud diislipiisad põlema paneb. Tekkiv paisumine panebki paja tuksuma. Suurusjärk 550 kraadi on hõõgumine, kompressioon iseenesest ei süüta mitte midagi. Sa võid diislikütust kokku suruda palju tahes, midagi ei juhtu. Diislil ei toimugi põlemsikambris meie mõistes plahvatust, pigem midagi tuletiku süütamsie või säraküünla põlemise sarnast.Hõõgsüüde tähendab pidevalt "hõõguva" objekti paiknemist põlemiskambris, nagu oli petroolimootoritel kuumpea.. Diislil tuleneb kuumus õhu kiirel kokkusurumisel toimuvast kuumenemisest ja see ei ole pidev...nagu pole pidev kaarlahendus bensumootori küünlal mis kannab seetõttu sädesüüte nime
Tegelikult on ka bensumootor hõõgsüüteline, põlemine ehk ülikiire oksüdeerumine eeldab alati ka eelnevat hõõgumist ehk oksüdatsiooni algust. Ja plahvatus on siis üli-ülikiire põlemine, kus hõõgumise faktori loeme nulliga samaks.