[Väravamehaanik]

Mul on järjest rohkem tunne, et uunikumiks määratlemist või mittemääratlemist tuleks teha sarnaselt Kultuuriministeeriumi juures töötavale "pornokomisjonile". Ehk siis kas komisjonile tundub või ei tundu, väga täpseid reegleid ei saa sellises teemas püstitada. Täpsed reeglid on "musta numbri" määruses kirjas, kuid laiema vanatehnikaürituse tarbeks need ei kõlba, ehkki see võiks olla eesmärk, kuhu püüelda.
Mina ei jagaks asju ainult Mersude ja Mossede skaalal. Kui ralli üldpilti vaadata, siis on mis iganes meeltega adutav, et mõni Sigull tundub uunikum ja mõni viib taseme ikka üsna alla, kuigi aastad ja originaalsuse punktid ei pruugi jaguneda kvaliteedi alusel. Samuti on nähtud "välismaa autosid" uunikute üritustel, mis jätavad mulje, et TÜV on ostetud, rääkimata uunikuks olemisest.
Ma usun, et mõistlikult meelestatud kallima auto omanik pelgab pigem potentsiaalset romurallit, mitte niivõrd Sigulle ja Mossesid. Mina pelgan ka, kui kallil kaasrallitajal on vahetatud number ja väärtusetu rallikas. Pärastiste pisaratega ei ole ka kindlustuses midagi peale hakata.
Pigem on jumet siinsetes postitustes juttu olnud panuse ja töötundide või raha hulgal, ehk hoolimata auto margist ja päritolumaast, on ohutum rallida koos selliste kaaslastega, kes on oma uunikute kallal kvaliteetselt vaeva näinud. Kas ma ise nende alla kuulun, on muidugi vaieldav, aga sinna võiks püüelda.