[13piisab]

ähmaselt meenub, et teatud osa märke (peatumise-parkimise keeld, ehk ka Parkla?) kehtivad selle tänavapoole kohta kuhu nad on paigutatud.

sain standardi. Su viidatud märgid on tõesti olemas, aga need on grupp 36 ehk "Mõjupiirkonnaga keelumärgid". Standard ütleb:
8.38 Märgid 36 on mõjupiirkonnaga keelumärgid, mis keelavad peatuda ja/või parkida.
Märgid 36 kehtivad ainult sellel teepoolel, kuhu need on pandud.
Mõjualamärgid (grupp 38) on teine ning neil pole vastavat viidet - seega kehtib standardi alguses olev viide:
3.3 Märgid pannakse teest paremale
Käesoleva standardiga ettenähtud juhtudel pannakse need ainult teest vasakule, ohutussaarele, eraldusribale, tee kohale või teele
...

niiet üldiselt ei ole jutuksolev ala tähistatud parkimisalana. Aga nagu ülal viitasin, ei peagi ta otseselt märkidega tähistatud olema. Antud juhul on aga püütud seda teha. Mitte eriti õnnestunult.

ise läksin aga kergema vastupanu teed ehk ignoreerisin leppetrahvi - ei hakanud isegi vaiet esitama. Nimelt nagu ülalviidatud artiklid kirjutavad, on leppetrahvi nõudmine taolisel juhul suhteliselt kaheldava väärtusega tegevus - kas mingist sildist / märgist möödasõitu ikka annab lepingu sõlmimiseks lugeda. Kohtupraktika puudub, kuna leppetrahvi nõudjad pole kohtusse pöördunud (kui inimene asja ära ei maksa, olekski järgmine samm kohtusseminek). Kohtus trahvinõudmise osas õiguse saamine on kaheldav ja küllap see ole ka põhjus, miks lepitakse sellega, et vähemteadlikud / pelglikumad inimesed maksavad ning teised asjale vilistavad. Küllap maksjaid on piisavalt, et masinavärk rentaabel hoida ning ebasoodus kohtulahend võiks ju kogu ürituse naljanumbriks muuta. Halvimal juhul asuvad ehk ka juba trahvi maksnud oma raha tagasi nõutama ning see pole ilmselt osa bisnesplaanist...
Elame-näeme. Parandame maailma tagasihoidlikult ja asume rünnakule alles siis, kui tõesti vaja end kaitsta