22-02-2010, 10:21 AM
911 jaoks pole raskemat rallit olnud, omakeskiski hakkasime juba alguses seda Dakari ralliks kutsuma.
Hommikul ei läinud auto käima ning hilinesime starti - õnneks saime viimastegi seas rajale.
Tagantpoolt tulijatena nägime aga, mis eespool juhtunud oli. Oma silmaga tunnistasime kümmekond kraavis olevat autot, paarkümmend kraaviskäijat nägime kraavis olevate jälgede põhjal. Kuna ühes kohas oli juba keskpäeval tee kinni tuisanud, siis ekslesime suure kambaga mööda teed ja otsisime AKPd.
Lõunapausil hakkasime eemaldama probleemi seoses ühe mittetöötava silindriga, sõitsime kolme silindriga lõunapausini ja pool bensiini jooksis nigu nipsti kasutult välja.
Siis lõunapausil vahetasime küünlajuhtme ära, kuid sellest polnud abid. Tänud kohalikule remondimehele, kes ise kohale sõitis ning võttis kodust jagaja kaane kaasa ning reguleeris kontaktid ära.
Siis olime juba järjekordselt pool tundi hiljem rajal stardirajal.
Viimaste seas tulijatena oli meil "õnn" mitmetest teelõikudest minema saadetuks saada - teed olid lihtsalt läbimatud
Kas siis esimesed tegid terve legendi läbi?
Sahk ees, oleks ehk endalgi seda õnne olnud
)
Lõpetuseks läks katki käigukasti kardaani vaheline kummimuhv. Mis tähendas seda, et meie autost sai topeltvõimsusega massaaþitool, üle 50 km/h pidime kasssõitjaga teineteise peale röökima, et kuulda, mis jutt käis. Hea, et vahukoort autos polnud - oleks raputanud kohe võiks.
Tänud: eelkõige korraldajatele - oli tõesti valus vaadata lumetuisus kohtunikke-korraldajad härmas habemetega - kõik oli super, vingumist pole;
suurele tuletõrjeautole - kui poleks oma eriauhinna maha unustanud, siis oleks kindlasti neile andnud. Nägime neid vähemalt kümnel korral tee ääres teisi autosid, kord ka meid, elule aitamas;
Opeliga (või Fordiga?) sõitnuid, kes Halinga lõunapausil hääst tahtest appi tulid.
Hommikul ei läinud auto käima ning hilinesime starti - õnneks saime viimastegi seas rajale.
Tagantpoolt tulijatena nägime aga, mis eespool juhtunud oli. Oma silmaga tunnistasime kümmekond kraavis olevat autot, paarkümmend kraaviskäijat nägime kraavis olevate jälgede põhjal. Kuna ühes kohas oli juba keskpäeval tee kinni tuisanud, siis ekslesime suure kambaga mööda teed ja otsisime AKPd.
Lõunapausil hakkasime eemaldama probleemi seoses ühe mittetöötava silindriga, sõitsime kolme silindriga lõunapausini ja pool bensiini jooksis nigu nipsti kasutult välja.
Siis lõunapausil vahetasime küünlajuhtme ära, kuid sellest polnud abid. Tänud kohalikule remondimehele, kes ise kohale sõitis ning võttis kodust jagaja kaane kaasa ning reguleeris kontaktid ära.
Siis olime juba järjekordselt pool tundi hiljem rajal stardirajal.
Viimaste seas tulijatena oli meil "õnn" mitmetest teelõikudest minema saadetuks saada - teed olid lihtsalt läbimatud
Kas siis esimesed tegid terve legendi läbi?Sahk ees, oleks ehk endalgi seda õnne olnud
)Lõpetuseks läks katki käigukasti kardaani vaheline kummimuhv. Mis tähendas seda, et meie autost sai topeltvõimsusega massaaþitool, üle 50 km/h pidime kasssõitjaga teineteise peale röökima, et kuulda, mis jutt käis. Hea, et vahukoort autos polnud - oleks raputanud kohe võiks.
Tänud: eelkõige korraldajatele - oli tõesti valus vaadata lumetuisus kohtunikke-korraldajad härmas habemetega - kõik oli super, vingumist pole;
suurele tuletõrjeautole - kui poleks oma eriauhinna maha unustanud, siis oleks kindlasti neile andnud. Nägime neid vähemalt kümnel korral tee ääres teisi autosid, kord ka meid, elule aitamas;
Opeliga (või Fordiga?) sõitnuid, kes Halinga lõunapausil hääst tahtest appi tulid.