[valdo]

Ma saan aru , et õigel eestlasel on see usaperselakkumine ja veneviha veres, aga Sa unustad ära, et siin foorumis liiguvad ka vanemad tasakaalustatud maailmavaatega kodanikud. Mõned on sõitnud ka nende ratastega ja kujuta ette ei surnud Ljoonja ajal nälga ja seega pole mõtet siin sellist primitiivset möla välja ajada.

Me oleme kõik nende ratastega sõitnud, sest muud ju polnud! Ma mõtlen siin enda ja endast vanemate põlvkonda, kellel vanuseks 35 ja enam.

Või jah... tegelikult oli Riia rattaid või sõjaeelseid veel küll, aga neid tuli veidi otsida, niisama "otse poest" neid 1980ndatel enam ei saanud. Niisuguste vastupidavamate rataste otsing ja selle käigus kättetulnud leiud nakatasidki tegelikult mind enam kui 25 aastat tagasi vanarattapisikusse

Loomulikult peab foorum olema apoliitiline, kuid eks iga liikur ole oma ajastu "laps", mis on oma tehnilise taseme, koostekvaliteedi jm poolest mõjutatud konkreetsest olukorrast, milles ta on toodetud. Nii nagu (vana)sõiduk ise on tükike ajalugu, tuleb teda alati mõista ümbritseva ajaloo kontekstis, et saada aru, miks ja kuidas ning mismoodi ja kelle jaoks ta on valmistatud. Ajalugu ja ajaloolised esemed on üksteisest lahutamatud. Kui ajalugu oleks läinud teisiti, oleks ka ajaloolised esemed (sh sõidukid) olnud hoopis teised. Jah, ma oleksin võinud veidi akadeemilisemas (igavamas) keeles toonaseid taustaolusid lahti kirjutada, kuid sisu ei oleks sellest muutunud.

Ma loen täiesti alusetuks minule esitatud süüdistust veneviha õhutamises, kui ma veidi tavapärasest värvikamalt selgitasin neid olusid, milledes ja kelle jaoks see liikur valmistati. Ma ei andnud eelpool ju omapoolset hinnangut sündmustele, vaid rääkisin veidi faktide keeles pluss veidi veel nende väljendite keeles, mida tollal massiteabevahendites erinevate osapoolte poolt kasutati Näiteks 1980ndatel aastatel ei tohtinud ju keegi iitsatada, et ZIFi tehas valmistab tegelikult laskemoona, praegu aga me peaksime seda tehase toodangu mõistmiseks teadma...

Mina ei tee oma erakogus (hetkel kindlalt üle 230 jalgratta) uunikumidel mingit vahet selle järgi, KES on neid tootnud ja millise riigikorra ajal - minu jaoks on nad kõik ajaloo rekvisiidid. Küll aga teen tugevat vahet selle järgi, kas liikur on Eestiga (Eesti ajalooga) seotud või ei ole - meie missiooniks peaks siiski olema rahvusliku tehnikaajaloo säilitamine ja väärtustamine, mis on osake meie laiemast aja- ja kultuuriloost. Mis puudutab näiteks Venemaa, USA, Prantsusmaa, Soome, Austraalia jne tehnikaajalugu, siis see on kahtlemata huvitav asi, kuid nagunii tegeldakse nimetatud riikides sellega ise - kui need liikurid pole Eestiga seotud, pole nendega tegelemine enam meie ülesanne. Mis Eesti tehnikaajalugu puudutab, siis ajaloo kulg tingis selle, et paljude N.Liidu tehaste 1940-80ndate aastate toodang liikus Eesti pinnal, saades niiviisi tükikeseks siinsest tehnikaajaloost. Ja jäädes selles kogu oma kontekstiga, milles neid valmistati ja milles neid kasutati.

Kui oli näha, et madalakvaliteedilised nõukogude lõpu-aastakümnete rattad hakkavad jäädavalt kaduma, soetasin ma endale nende tüüpmudelite kollektsiooni (mille hulka ka see ZIF kuulub), et need säiliksid tulevikule.