25-02-2010, 16:13 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 25-02-2010, 16:28 PM ja muutjaks oli Red Baron.)
Uhh, tänu adminnile (kes mu passwordi taastas, mis taaskord kuhugi kadunud või ununenud oli), saan samuti ühineda foorumlaste poolt tekitatud tunnustava mõminaga Talveralli, sellel osalejate ja eriti korraldajate aadressil. Süda tilkus küll verd, nähes häid kohtunikke sellistes ilmaoludes külmetamas, kuid samas olin ellu viinud oma mitme aasta taguse lubaduse taaskord kohtuniku ametist jõuda võistlejate pingile. Tänud ka Margusele, kelle laenatud Mersu võimaldas meeskonnal Vanem-Noor ehk Jagdgruppe'l "Älter-Jung" üritust täiel rinnal nautida. Meie väike töökas kollektiiv jäi väga rahule ja edastab oma tänusõnad kõigile (s.h. ka Ilmataadile), kes ürituse meeldejäävaks teha aitasid.
Kurat, et see sportlik ebaõnn just Jaanimäe katsel seal eesotsas ka meid pidi tabama, aga no mis parata. Peale raja puhtaks lükkamist oleks sõitnud kindlasti märksa teistsugusema aja mida tõendab ka LK-3 paremuselt 4-s aeg (kahe neljaveolise Länkari ja 3-se Bemmi järel). S-klassi Mersu pikkust ja massi arvestades "pole paha". Taalil jälle tekitas meis segadust see, et rada sai sõita 2-l erineval moel. Valisime parempoolse ja seega ka pikema haru (arvan, et me pole ainukesed, kes selle õnge langesid). Aga muidu läks ju kõik väga kenasti, eriti arvestades, et avanes korduvalt võimalus kaasvõitlejaid aidata, samas ise kordagi kinnijäämata ja teelt välja sõitmata. Its oli ikka paras peal, arvestades vahepealset üle tunni ajast seisakut metsateel, kus partisanid olid meie ette pannud pikaks ajaks liikumatult kaks raskeveokit. Ning hiljem oli rahvavaenlane ka paaris kohas tee niimoodi lund täis puistanud, et vaatamata korduvale erinevate autodega proovimisele ja üksteise nügimisele ja kaevamisele sealt ikka ühesilla veoga sõiduautod läbi ei saanud. Eriti see üks koht (oli vist peale KP 16 ehk peale rippsilda?). Hiljem võis sealt keegi ehk läbi saada aga ühine arvamine oli, et see ikka ainult tänu sellele võimalikuks osutus, et suures osas tee juba ette nühitud sai ning kambas sattus ka mõni 4-veoline olema, kes selle tavasõidukitele võimalikuks tegi. Kui järgnev ralli tuleb veelgi sportlikum, siis peab vist küll kaasvõitlejate aitamise seisukohalt südame täitsa kiviseks tegema või saab selleks otstarbeks eraldi pukseerimis-ja sikutamistehnika olema, mis vajadusel sündmuskohalt sündmuskohale sõidab.
Palkmaja asemel kirjutasime ristsõnasse "külakiik", mis paradoksaalselt samadele kriteeriumitele vastas ja lahenduse seisukohalt ka samuti õige tähe andis. Olid nad suht lähestikku ja täpsemaid mõõtmistulemusi ei võimaldanud Mersu odomeeter, mis vahelduva eduga näitas maailmalõpuni jäänud sekundeid ning sisemajanduse koguprodukti suhet euriboriga. Navigeerimise kohapealt veel see, et paberkandjal kaart kukkus kohe esimesel lisakatsel uksevahelt välja koos ühe kindaga ja GPS-i või muud kaasaegset tehnikapahet meil polnudki (samuti ka sirklit ja joonlauda). Nii et ega saanudki millegi muu, kui legendi,odomeetri, silmanägemise ja tehnilise taibu järgi liigelda. Ja arvestades ka seda, et esimese seisaku ajal, kui Miku Chevy hakkas kõigile tutvustama ainete erinevaid omadusi ja olekuid ning nende sõltuvusi temperatuurist, siis samaaegselt said Agu Sihvka ja Juhan Kiilike aru ka sellest, et kivisöega kooliahju kütta pole mõtet et ehk kui pagasnikulukk (mis juba eelnevalt oli p..ses) lisaks kõigele ka lõplikult kinni külmub, siis pagasnikut ilma puurimis-, lõikamis-ja lõhkamistehnikat kasutamata avada ei ole võimalik. Siin jääb üle vaid kiita lisaks piloot Rauli raskele jalale ka kindlat kätt, sest vähimagi väljasõidu või kinnijäämise korral poleks meil olnud pagasnikusse jäädavalt lukustunud kahest labidast, köiest, kirvest ja muudest tööriistadest ning abivahenditest vähimatki kasu. Lisaks tuleb tunnustada ka Jagdgruppe "Älter-Jung" naisliikmete vaprust, kes said finiðisse jõudes aru, et ka parima tahtmise korral pagasniku avamine ei õnnestu ning tuleb veeta ürituse pidulikum osa (ja ka järgnev öö, hommikusöök ja kodumatk) ilma vahetusriiete, hambaarja, kosmeetika ja hügieenitarveteta, mis turvaliselt pakiruumis hoiul. Edasine ainult kinnitas meie valiku õigsust mitte kauem külmetada ning teha abitud katseid pagasniku avamiseks. Pühapäeva õhtul pikajaliselt välitingimustes väldanud katsete tulemusena pidid siiski alla vanduma ka 2 koos tegutsenud tunnustatud lukumeistrit (üks nendest Nemsa Unic-Motost) ning üle jäi ainult rafineeritud vägivald koos moodsa tehnikaga. Õnneks oli esmaspäeval võimalik soetada uus lukusüdamik ühest MB varuosadega hangeldavast kauplusest.
Keskmine bensiinikulu 35l/100 km ületas S-klassi Mersu puhul kõvasti meie julgemadki ootused.Omavaheline koostöö sujus meie teamil kenasti ja kõigil on vastupandamatu soov järjepidevaks osalemiseks nüüd ja edaspidi.
Igatahes on hammas verel ja käib süvaanalüüs tulemuste kallal, seega järgmisel aastal te enam nii kergesti ei pääse. Millised III Reichi tehnikaimed võtab Jagdgruppe "Älter-Jung" tuleval aastal tarvitusele, jääb esialgu saladuseks, kuna need on väljatöötamisel Antarktika maa-aluses baasis ja osa strateegilisi nippe samuti.
Kurat, et see sportlik ebaõnn just Jaanimäe katsel seal eesotsas ka meid pidi tabama, aga no mis parata. Peale raja puhtaks lükkamist oleks sõitnud kindlasti märksa teistsugusema aja mida tõendab ka LK-3 paremuselt 4-s aeg (kahe neljaveolise Länkari ja 3-se Bemmi järel). S-klassi Mersu pikkust ja massi arvestades "pole paha". Taalil jälle tekitas meis segadust see, et rada sai sõita 2-l erineval moel. Valisime parempoolse ja seega ka pikema haru (arvan, et me pole ainukesed, kes selle õnge langesid). Aga muidu läks ju kõik väga kenasti, eriti arvestades, et avanes korduvalt võimalus kaasvõitlejaid aidata, samas ise kordagi kinnijäämata ja teelt välja sõitmata. Its oli ikka paras peal, arvestades vahepealset üle tunni ajast seisakut metsateel, kus partisanid olid meie ette pannud pikaks ajaks liikumatult kaks raskeveokit. Ning hiljem oli rahvavaenlane ka paaris kohas tee niimoodi lund täis puistanud, et vaatamata korduvale erinevate autodega proovimisele ja üksteise nügimisele ja kaevamisele sealt ikka ühesilla veoga sõiduautod läbi ei saanud. Eriti see üks koht (oli vist peale KP 16 ehk peale rippsilda?). Hiljem võis sealt keegi ehk läbi saada aga ühine arvamine oli, et see ikka ainult tänu sellele võimalikuks osutus, et suures osas tee juba ette nühitud sai ning kambas sattus ka mõni 4-veoline olema, kes selle tavasõidukitele võimalikuks tegi. Kui järgnev ralli tuleb veelgi sportlikum, siis peab vist küll kaasvõitlejate aitamise seisukohalt südame täitsa kiviseks tegema või saab selleks otstarbeks eraldi pukseerimis-ja sikutamistehnika olema, mis vajadusel sündmuskohalt sündmuskohale sõidab.
Palkmaja asemel kirjutasime ristsõnasse "külakiik", mis paradoksaalselt samadele kriteeriumitele vastas ja lahenduse seisukohalt ka samuti õige tähe andis. Olid nad suht lähestikku ja täpsemaid mõõtmistulemusi ei võimaldanud Mersu odomeeter, mis vahelduva eduga näitas maailmalõpuni jäänud sekundeid ning sisemajanduse koguprodukti suhet euriboriga. Navigeerimise kohapealt veel see, et paberkandjal kaart kukkus kohe esimesel lisakatsel uksevahelt välja koos ühe kindaga ja GPS-i või muud kaasaegset tehnikapahet meil polnudki (samuti ka sirklit ja joonlauda). Nii et ega saanudki millegi muu, kui legendi,odomeetri, silmanägemise ja tehnilise taibu järgi liigelda. Ja arvestades ka seda, et esimese seisaku ajal, kui Miku Chevy hakkas kõigile tutvustama ainete erinevaid omadusi ja olekuid ning nende sõltuvusi temperatuurist, siis samaaegselt said Agu Sihvka ja Juhan Kiilike aru ka sellest, et kivisöega kooliahju kütta pole mõtet et ehk kui pagasnikulukk (mis juba eelnevalt oli p..ses) lisaks kõigele ka lõplikult kinni külmub, siis pagasnikut ilma puurimis-, lõikamis-ja lõhkamistehnikat kasutamata avada ei ole võimalik. Siin jääb üle vaid kiita lisaks piloot Rauli raskele jalale ka kindlat kätt, sest vähimagi väljasõidu või kinnijäämise korral poleks meil olnud pagasnikusse jäädavalt lukustunud kahest labidast, köiest, kirvest ja muudest tööriistadest ning abivahenditest vähimatki kasu. Lisaks tuleb tunnustada ka Jagdgruppe "Älter-Jung" naisliikmete vaprust, kes said finiðisse jõudes aru, et ka parima tahtmise korral pagasniku avamine ei õnnestu ning tuleb veeta ürituse pidulikum osa (ja ka järgnev öö, hommikusöök ja kodumatk) ilma vahetusriiete, hambaarja, kosmeetika ja hügieenitarveteta, mis turvaliselt pakiruumis hoiul. Edasine ainult kinnitas meie valiku õigsust mitte kauem külmetada ning teha abitud katseid pagasniku avamiseks. Pühapäeva õhtul pikajaliselt välitingimustes väldanud katsete tulemusena pidid siiski alla vanduma ka 2 koos tegutsenud tunnustatud lukumeistrit (üks nendest Nemsa Unic-Motost) ning üle jäi ainult rafineeritud vägivald koos moodsa tehnikaga. Õnneks oli esmaspäeval võimalik soetada uus lukusüdamik ühest MB varuosadega hangeldavast kauplusest.
Keskmine bensiinikulu 35l/100 km ületas S-klassi Mersu puhul kõvasti meie julgemadki ootused.Omavaheline koostöö sujus meie teamil kenasti ja kõigil on vastupandamatu soov järjepidevaks osalemiseks nüüd ja edaspidi.
Igatahes on hammas verel ja käib süvaanalüüs tulemuste kallal, seega järgmisel aastal te enam nii kergesti ei pääse. Millised III Reichi tehnikaimed võtab Jagdgruppe "Älter-Jung" tuleval aastal tarvitusele, jääb esialgu saladuseks, kuna need on väljatöötamisel Antarktika maa-aluses baasis ja osa strateegilisi nippe samuti.