[valdo]

Järjekordne suurepärane töö, ainult kiitus ksf valdole

PTV (Pole Tänu Väärt) ...

... Valdo, räägi kuidas see isend siis sinu juurde jõudis ja kust sa ta leidsid?

Ratas oli mingi vähem kui aasta tagasi mingis keskkonnas (täpselt enam ei mäleta, kus) müügiks pakkuda kui vana ratas Dollar. Vaatasin asja üle ja see hakkas mulle meeldima. Nii see omanikku vahetaski (nagu suur hulk teisi rattaidki Eesti peal). Varasem kodu oli tal Tallinnas Tallinn-Väikese jaama lähedal.

Ratas on olnud kuni 2009. aastani kogu aeg ühes perekonnas. Ta oli ostetud koos oma "õega" (naisterahva Dollariga) esimese nõukogude aja päris lõpus, kui raha eest enam poodides kaupa ei liikunud, kuid kuidagi õnnestus saada (veel) kaks jalgratast, üks pojale ja teine tütrele. Naisterahva-Dollar olevat müüdud paarkümmend aastat varem (äkki keegi kaasfoorumlastest teba tema saatusest?).

Teine asi, ehk on sul ka mõni foto lugejatele,kui hullus seisus ta algselt oli?

Kahjuks ei - Eestimaa suvi 2009 oli üsna porine ja vihmane ja mul ei olnud mahti teda ilusa ilmaga hoonetest välja võtta. Nagu ma kirjutasin, et ta oli säilinud küllaltki heas seisus ehk siis valdav enamik värvi ja galvaanikat on algne. Eks muidugi oli roostelaike, ajastu sodi, murdunud, kõverdunud detaile jne. Võtsin ratta seepärast nii kiiresti ette, et rooste edasi ei läheks (mul ei ole konditsioneeriga ruumi nende hoidmiseks). Kirjeldasin eelpool üsna pikalt, kus ja milliseid pinnakatteid ja millises ulatuses olen asendanud.

-Milllal ja kui pikalt olid ketiga ventiilisüsteemid kasutusel, kas neid kasutati ka peale II maailmasõda nõukogude toodangul?

Kindlasti kuni Riia rattatoodangu lõpuni 1961. Aravatavati ka esimestel Gaujadel 61-63. Aga ca 1965. aastaks olid nad juba kadunud.

-Kas need rehvid sellel jalgrattal on tõepoolest nii hästi säilinud või on tegu uustoodanguga?

Ikka algsed - ei keegi tee Põhjala sõjaeelset toodangut enam järgi Küllap sealse tehase vormid 1950ndate lõpul vanarauda rändasid. Rehvid, jah, on sel rattal lausa ideaalses korras, ilma pragunemisteta ning säilitanud ka oma pehmuse ja elaststuse. Veidi minupoolset puhastamist ja silikoontöötlust ja näevad välja ka nagu uued Ahjaa, ühel rehvil on kaks ca 1 cm pikkust rebendit, sinna sai lapid alla liimitud. Ju siis on kunagi mingi terava asja otsa sõidetud.

---

Mina kiitma ei hakka, küsin hoopis, et miks ikkagi Kiir või Are ? Kas peale raaminumbri välimuse ja suuruse on mingit käegakatsutavat tõendit ?

Kahjuks ei ole. Lihtsalt - pärimuste järgi mäletati, et ratas olevat Eestis ehitatud. Ja niipalju, kui mina tean, ei ole keegi kasutanud siinmail tollal sarnaseid väikeseid raaminumbriraudu. Kaudne tõend on Saare pedaalid (võlliotste tähed P ja V identsed Saare 40.a. naisterattaga).

Tegelikult oleks ehk õigem öelda, et ratas on valmistatud Säde/Kiire ühendtehases, sest ühine juhtimine tähendas kindlasti ka koopereerumist rataste ja nende osade valmistamisel. Aga niipalju, kui ma tean, jäi kummalgi tehasel alles siiski oma raamide numeratsioon.

Ja väljalaske aasta 41 (ei suuda kõike jälgida ja meeles pidada, kas oli mingil vidinal aasta peal ? ).

Jälle ei ole - pakun, et tõenäoliselt 1941 (umbes 95% tõenäosusega). Mitmed detailid - pedaalid, porilaudade-velgede kaunistused, pumbahoidjad on sel rattal eht-Saarelikud, mis lubab oletada, et ratas on valmistatud peale 1941.a. jaanuari, mil tehased olid juba ühe juhtimise all.

Ja lisaks eelmiste omanike jutt, et ratas oli ostetud üsna vahetult enne Saksamaa kallaletungi N.Liidule, ajastul, mil raha eest enam poodidest midagi saada ei olnud... Ka on raaminumber 3387 1940.aasta kohta liialt suur, arvestades Are varasemat toodangut.

Jah, korrektsem oleks öelda, et "tõenäoliselt 1941.a. esimene pool, kuid äärmisel juhul võib olla ka 1940.a. lõpp". Aga ma ei tahtnud sellist lohisevat dateeringut kasutada.

Kirjutasid, et Saar ja Säde allutati ühtsele juhtimisele, tahtsid ilmselt Kiir ja Säde kirjutada....

Tänan tähelepanu juhtimast - näpukas parandet.