11-05-2010, 12:34 PM
(11-05-2010, 10:36 AM)kass Kirjutas: Paraku pole siiski teada, kes ja kus ja kui palju seda marki ratast Eestimaa pinnal tegi ja millise osa rattast. Raamide suured numbrid (alates 20-ndate lõpust 3xxxxx 30-ndate lõpu 1xxxxxx) näitavad, et raamid osteti väljast, ilmselt Saksamaalt sisse, kes need kiirekujulised muhvid külge jootis - ilmselt ikkagi tulid koos kogu raamiga. Selliseid kiiri raamil on kasutanud ka näiteks Brennabor (küll vist mitte kahvlil).
Tegelikult olen püüdnud uurida, kas need raamid on Saksamaalt sisse toodud. Pole leidnud sealmaal selliseid asju. Usun, et raamid tehti siiski Eestis vastavalt Niibo poolt võetud patendile, kasutades peale kiirte muus osas tüüptükke.
Jah, Niibol endal töökoda polnud, eks ta tellis (moodsa sõnaga outsource'is) selle kelleltki. Pisitöökodasid Eestis tollal ju jagus

(11-05-2010, 10:36 AM)kass Kirjutas: ... kas on alust arvata, et sellised vesipildid 29-nda aasta Rudonidel küljes käisid või on need võetud hilisemate mudelite näidiste järgi ?
Minu käes ajutisel hoiul oli Ilmari (ksf! illi123) 1928. aasta Rudoni raam, kelle omaniku lahkel loal ma sellelt hilisemad värvikihid maha pesin. Välja tulid fragmendid paarisjoontest, kirjast ja sõõrikujulisest embleemist - kuigi vaevumärgatavad, aga siiski täiesti loetavad. Selle raami värvilahenduse järgi taastasin ma oma Rudoni raami, eeldusel, et 1928.a. ja 1929.a. rataste välimus võis olla sama või sarnane.
Ilmari 1940.a. Rudoni raami välimus on veidi teine, sellest võtan ma eeskuju 1939.a. naisteratta restaureerimisel.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P 11-18