05-12-2003, 12:49 PM
To Erka: Kroom on üks metall. Nikkel ka.
Võta lahti Mendelejevi elementide tabel
Kroomimine/nikeldamine on miski jubina
galvaaniline katmine nimetet metalliga, mis
annab talle nii ilmastikukindluse kui ka
läikiva meeldiva välimuse. Sest erinevalt
terasest ei oksüdeeru kroom/nikkel
õhu käes
Galvaaniline katmine toimub kaetava jubina
asetamisega teatud keemilise lahuse vanni ja
siis elektrivooluga läbilaskmise teel
jubinast/ollusest, mille tulemusena kandub
jubinale keemilise reaktsiooni tulemusena
ollusest eralduv nimetet metalli kiht.
Põlve otsas ise tehes ei ole seda protsessi
mõeldav üldjuhul läbi viia. Lisajama
põhjustab asjaolu, et nimetet ollused ja
nende jäägid on parajalt mürgised.
Kui tegemist ei ole uue ja siledapinnalise
jubina nikeldamise/kroomimisega, vaid miski
vana asja (taas)katmisega, siis ei ole
põhijama seotud mitte galvaanilise protsessi
endaga, vaid eeltööga. Ettavalmistatav detail
peab olema peegelsile ja ilma igasuguste
defektideta, muidu jääb tulemus ikka väga
kole ja mingit läiget, mis niklile ja
kroomile on omased, ei saavutata.
Selleks tuleb vana vigasaanud galvaanikaga
detaililt kõigepealt keemiliselt vana
nikli/kroomi jäägid lasta eemaldada ning
siis tuleb detail katta galvaaniliselt vase
kihiga, millele järgneb vasekihi paras
töömahukas lihvimine, vajadusel 1, 2 või enamgi
kordi vaske galvaaniliselt peale kandes ja
lihvides.
Piltlikult öeldes - kui Sa võrdled kroomimist
värvimisega, siis vasetamine on pahteldamise
analoog ja vase mahalihvimine pahtli lihvimise
analoog. Loomulikult on tööprotsessid
võrratult keerukamad ja töömahukamad kui
värvimise korral.
Parimat,
Valdo
P.S. Vabandan proffide ees, kellele pidin
galvaanika elementaarseid baastõdesid lahti
seletama
Võta lahti Mendelejevi elementide tabel
Kroomimine/nikeldamine on miski jubina
galvaaniline katmine nimetet metalliga, mis
annab talle nii ilmastikukindluse kui ka
läikiva meeldiva välimuse. Sest erinevalt
terasest ei oksüdeeru kroom/nikkel
õhu käes
Galvaaniline katmine toimub kaetava jubina
asetamisega teatud keemilise lahuse vanni ja
siis elektrivooluga läbilaskmise teel
jubinast/ollusest, mille tulemusena kandub
jubinale keemilise reaktsiooni tulemusena
ollusest eralduv nimetet metalli kiht.
Põlve otsas ise tehes ei ole seda protsessi
mõeldav üldjuhul läbi viia. Lisajama
põhjustab asjaolu, et nimetet ollused ja
nende jäägid on parajalt mürgised.
Kui tegemist ei ole uue ja siledapinnalise
jubina nikeldamise/kroomimisega, vaid miski
vana asja (taas)katmisega, siis ei ole
põhijama seotud mitte galvaanilise protsessi
endaga, vaid eeltööga. Ettavalmistatav detail
peab olema peegelsile ja ilma igasuguste
defektideta, muidu jääb tulemus ikka väga
kole ja mingit läiget, mis niklile ja
kroomile on omased, ei saavutata.
Selleks tuleb vana vigasaanud galvaanikaga
detaililt kõigepealt keemiliselt vana
nikli/kroomi jäägid lasta eemaldada ning
siis tuleb detail katta galvaaniliselt vase
kihiga, millele järgneb vasekihi paras
töömahukas lihvimine, vajadusel 1, 2 või enamgi
kordi vaske galvaaniliselt peale kandes ja
lihvides.
Piltlikult öeldes - kui Sa võrdled kroomimist
värvimisega, siis vasetamine on pahteldamise
analoog ja vase mahalihvimine pahtli lihvimise
analoog. Loomulikult on tööprotsessid
võrratult keerukamad ja töömahukamad kui
värvimise korral.
Parimat,
Valdo
P.S. Vabandan proffide ees, kellele pidin
galvaanika elementaarseid baastõdesid lahti
seletama
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel