07-07-2010, 12:13 PM
(07-07-2010, 08:57 AM)kass Kirjutas: ... pakun, et tagahargi ülemine hark käib alumise külge lihtsalt poltide ja mutritega , M6. Mõnedel , näit. Wandereril, on alumise hargi aukudes keere, saare toodangul ei tohiks olla.
Oli, asi oli M6-test ikka väga kaugel
Minu poolt nähtud tehtud Saartel, ETKdel ja AREdel (vähemalt 4-5 tk) on kõigil alukahvlis olnud keere, aga mitte meeterkeere, vaid 26 niiti tollile tollkeere. Läbimõõtu hetkel peast ei mäleta... veidi väiksem kui esiratta võllil. Lihtsalt - kui algsed poldid olid riknenud, võtsin oma 26 niiti tollile komplekstist sobiva lõikaja ja tegin ise poldid. Samuti olen üle keeranud vastavamõõdulise "pulgaga" raamikeermeid.
Olen näinud samas paigas isearetatud M6, aga tõenäoliselt on see seepärast seal, et nõukaajal polnud algses mõõdus polte saada.
[/quote]
(07-07-2010, 08:57 AM)kass Kirjutas: Kas kett on veel kõlbulik - see on rohkem poliitiline ja filosoofiline küsimus...
Lihtne rullpuksketitest - pane kett suure (vähemalt 40 hammast) hammasratta peale ja püüa teda keskelt hammastest "üles" tõsta. Kui hambad ei paljastu, on kett uus või vähekulunud. Kui hambad paljastuvad osaliselt, on kett kulunud, kuid kannatab veel kasutada. Kui hambad ilmuvad täies või praktiliselt täies kõrguses nähtavale, on aeg kett vahetada - sellise ketiga sõites lõhub see juba hambaid, eriti hambaotsi, tugevalt.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel