[pen.skar]

Huvitaks, kas Harglas üle Mustjõe raudsild on taastatud? Olin 1954 a peale tiikikukkumistTaheva sanatooriumis ravil. Siis lõppes poolest jõge Lätimaa tee(võibolla ka raudtee). Kevadel oli vool nii tugev, et toorest männipuust parvega me jõmpsikad sinna uurima ei saanud. Pealeõunase magamise ajal sai samas Tellingu mäe suurtükipatarei asukohast "püssakaid" ja muidu padruneid korjama hiilitud. Blindaazidesukerdamine jäi soiku peale suure uimase rästiku leidmist(Pallo-papi pani selle piiritusega pudelisse, vast on siiamaale alles ). Kõigi väikste poiste hirm oli medõde Jadwiga Gonewska, kelle süstlanõel oli jäme, kõver ja vist ka roostes. Lillepeenra jaoks toodi kivist tuulikuvare juurest musta mulda. Küll sellest peenrast leidsime peale vihma haljaid padruneid. Kambasõjad olid. Õnn, et püsside-granaatidega(kõike seda leidus metsas) ei peetud- liig igapäevased asjad sel ajal. Aga omatehtud vibu, oda olid kõva sõna. Ei ole hiljem nii suurt verist muhku näinud kui lastekodu poistekamba pealikul Vangoneni Vikil otsaette tuli. Sai puulangetushargist tehtud raudotsaga odaga pihta. Viisime seni talle metsa süüa, kuni inimese nägu jälle ja julges palatisse tagasi tulla. Kuidagi sai nii sätitud, et kasvatajad ei märganudki tema puudumist. Enne uut aastat tegi kasvataja Pai Helju mees öökappide kontrolli. Kõik meie sortide järgi purkidesse kogutud püssirohud kallati ämbri kokku, suurtükirohi "püssakas" eraldi. Pallivõrgu posti otsa oli toru löödud. Alt käis süütenöör sisse. Sinna kallati alul peent automaadi rohtu, siis ämbrist ja lõpuks suurtüki "makaronid". See pauk oli vägev ja põlevate "püssakate" lennukaared nii värvikad, et unustasime läbiotsimisest pahameelegi. Keegi tõi veel välja peotäie signaalraketi tablette ja järgmine päev tehti uus tulevärk. Siis kolmekopikaseid sai kraadiklaasi elavhõbedaga hõõrutud ja 20-kop. pähe poodi antud( väike moonisai ja limonaad). Vannitoas sai supitaldrikutes 6x6 pilte ilmutatud. Pöidlal siiamaale arm- pigistasin nääripuuehte puruks, kust mina teadsin et õhuke klaas... Siis lõunuinaku ajal luges mõni kasvataja raamatut ette. Sokutasime "Röövel Mikola Ðuhaj" selle koha, kus naine ronib redeliga lakka ja tuul lööb seeliku üle pea. Ja mis kõik siis paistis... Mõni sai kohe pidama, mõni taipas alles siis kui naeruturtsatusi kuulis. Üleüldse patte kogunes nii palju et kuu varem saadeti koju tagasi ja IV klassi jäin kordama.