Uunikumid raudteelt, osa 2

Seda teemat - suurte majandusotsuste ümber toimund võitlust, nii kohalikul kui Moskva-tasandil - lahkab (Lennarti vend) Hindrek Meri oma päris huvitavas, ja suuresti just praktilisele igapäevaelule pühendet memuaariraamatus ' Tagasivaateid veerevast vagunist' .

Kõige muu hulgas - noorepõlve elu Prantsusmaal ja Eestis, Nõmme kodu, Siberis ellujäämine, tema enda eluaegne tehnika-armastus, suurem kirjanikust-poliitikust vend, oma igapäevane töö jne jne - pajatab ta väga põhjalikult sellisest nõuka majanduse olulisest alustoest nagu Plaanikomitee. Viimases töötas ta praktiliselt terve elu ja EV taastamise järel kujundati tema baasil tänane Riigikontroll.

See struktuur nö kooskõlastas riigi tippjuhtide lubadused/ideed/nõudmised ja nende (ning nende abide v N.L. majandust tegelikult juhtivate) meeste sisulised võimalused. On väga kummastav lugeda kuidas sellises struktuuris inimesed üritasid siiski normaalseid asju teha ja täielikke hullumeelsusi nö maha pidurdada. Samas on foorumi vanematele generatsioonidele seal oioioii-kuipalju tuttavat ja huvitavat tausta andvat nii tookordsete partei- ja min-nõuk-inimeste toimetamistest, kui tegude ja sõnade süvenevast lahknemisest, eriti 70-te lõpust edasi. Ma usun, et teist seda teemat põhjalikult ja inimlikult käsitlevat raamatut eesti keeles polegi ja on väga kahtlane kas enam ka tuleb.

Sääl on ka sel samal baasil kaunis hästi kajastatud konkreetsed majandusotsused, ja nende ümber toimunu, a'la laiarööpmeliste rdt-de ehitus ja kitsar'ste sulgemine.
k

Ps Muuhulgas pajatab ta päris vaimukalt kuidas elas sõja järel Siberist eluga pääsenult üks noor poiss, kes alustas oma töömehe teed ajalehe autojuhina :-)


[quote='PETSS' pid='167970' dateline='1187551559']
[quote=valdo]
[quote=PETSS]
...miks nad lõhkusid ära raudtee ja rongid(need viimased pidid olema nunnud,eriti meeldis talle Mõisaküla punane wagun).Ja lõhkuma pidid vaid pahad wene poisid.
Nii see ju oligi. "Pahad vene poisid" tahtsid raudteega sõjatehnikat vedada ning logistiliselt oli vastuvõetamatu selle ümberlaadimine laialt kitsale pluss veel kandevõime küsimus.
Just seesama soov ja nõue oligi 1960-70te aastate vahetusel kõikide kitsaste riigiraudteede surmaotsuseks. Edasine sõltus sellest, kui palju kohalikud võimud ja kohalikud raudteebossid suutsid (ajutiselt) lõhkumist edasi lükata. Lätis ja Leedus suutsid, Eestis mitte. Ju ei olnud EKP juhtivad tegelased ja raudtee juhtkond säilimisest üldse huvitatud.
Vasta


Sõnumeid selles teemas



Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne