30-08-2010, 23:05 PM
Ma vana stantsija, vaatan kenast rohelisest raamatust, et 01.04.1989 omistati TK Estoplast poolt suisa stantsija 2.kategooria. Eks ta naljapäevale kohane ju oli aga siiski, on nende masinatega pisut kogemust.
EI olnud seal mingeid erisulameid või lisandeid, kiire löökstantsiga löödi välja rullmaterjalist toorikud, painutused jne, suured nõguspinnad etc tegime kõik aeglaste hüdropressidega. Muidugi on metallil teatud piir venimisel aga igaüks mäletab või omab siiani kodus Estoplasti plekk-kupliga lampe. Näiteks need kuldsed ehk poleeritud vasetatud lambid. Selle kuppel pressiti u.25-sendise läbimõõduga kettast aga enne iga uue detaili sisestamist matriitsi määrisime need mingi õliga kokku, siis ei rebenenud.
Auto juures ei olegi nii suure raadiusega detaile, v.a. vanad eraldi edelampide korpused. Pigem usun mina, et suurim probleem oli algne materjal ja peale seda valmisdetailide hoidmine. Kui juba toormaterjal, mis ka autode puhul on enamasti rullmaterjalina, oli saanud vihmavett ja see tekitas esimese rooste, hiljem hoiustati niiskemates rajoonides valmistoodangut ikka kütteta ladudes, siis selleaegse värvieelse töötlemise oskuse juures oli rooste paratamatu. Kindlasti oleks autode keresid kõige õigem koostada kõrbes aga... ja veetakse siiani toormaterjale raudteel lahtistel platformvagunitel. Ka Saksamaal, lihtsalt 21.sajandi keemiline korrosioonivastane töötlemine on mitu sammu edasi arenenud.
EI olnud seal mingeid erisulameid või lisandeid, kiire löökstantsiga löödi välja rullmaterjalist toorikud, painutused jne, suured nõguspinnad etc tegime kõik aeglaste hüdropressidega. Muidugi on metallil teatud piir venimisel aga igaüks mäletab või omab siiani kodus Estoplasti plekk-kupliga lampe. Näiteks need kuldsed ehk poleeritud vasetatud lambid. Selle kuppel pressiti u.25-sendise läbimõõduga kettast aga enne iga uue detaili sisestamist matriitsi määrisime need mingi õliga kokku, siis ei rebenenud.
Auto juures ei olegi nii suure raadiusega detaile, v.a. vanad eraldi edelampide korpused. Pigem usun mina, et suurim probleem oli algne materjal ja peale seda valmisdetailide hoidmine. Kui juba toormaterjal, mis ka autode puhul on enamasti rullmaterjalina, oli saanud vihmavett ja see tekitas esimese rooste, hiljem hoiustati niiskemates rajoonides valmistoodangut ikka kütteta ladudes, siis selleaegse värvieelse töötlemise oskuse juures oli rooste paratamatu. Kindlasti oleks autode keresid kõige õigem koostada kõrbes aga... ja veetakse siiani toormaterjale raudteel lahtistel platformvagunitel. Ka Saksamaal, lihtsalt 21.sajandi keemiline korrosioonivastane töötlemine on mitu sammu edasi arenenud.