03-10-2010, 16:20 PM
(03-10-2010, 13:10 PM)valdo Kirjutas:(03-10-2010, 12:43 PM)Ostap Bender Kirjutas: Siit siis ka ilmselt adekvaatseim vastus ammusele küsimusele : Miks olid saksa siseturu-mudelite porilauad ja pöiad valdavalt värvitud, meie mail aga pilkupüüdvalt kiiskavad. Tegu polnud sakslastele loomuomase tagasihoidlikusega vaid hoopis riikliku käsumajandusega mis samas ei puudutanud eksporditavaid rattaid ?
Ehk ja võibolla. Aga... miks oli sama tendents ka Rootsi ja Inglise ratastel? Siseturu omad tagasihoidlikud ja värvitud, Eestisse eksporditud kroomi ja nikli külluses? Seal ju ometi käsumajandus ei toiminud?
Ja veel - mina ei usu, et alates 1933 oli riigi mõju Saksa tööstuses nii suur, et ta oleks saanud (jalgratta)mudelite tehnilisi üksikasju ette kirjutada eratööstustele.
Ja lõpuks veel - 1941 sügisel, mil Saksamaa sõdis juba kahel rindel, eksporditi Rootsi hiigelpaksu kroomikihiga Torpedo-tagarumme. Rootsi ise, muide, hoidis tollal värvilise metalliga tagasi, muud detailid minu 1941.a. Kraftingul (Rootsi) on pea olematu-õhukese galvaanikakihiga. Aga noh... Goebbels polnud oma totaalset sõda veel ju välja kuulutanud...
Jah..tegelikult kui hästi järele mõelda siis täpselt sama tendents ka prantsuse rataste puhul (pöiad ja porilauad valdavas osas värvitud). Prantslased ise on minu küsimise peale seda põhjendanud tooraine kallidusega (leidus vaid üksikutes riigi piirkondades) ning samas arvanud et 20-nendate lõpupoolel eestisse eksporditud luksuslikult kiiskavate mudelite hinda aitas tublisti vähendada kohaliku turu mõistes "iganenud" komponentidest (lattu seisma jäänud "vana näoga" raamidest ja arhailistest haakmantel-pöidadest) koostatud lõpuhinnaga "odavpakkumine".
Inglise, saksa ja rootsi rataste puhul erinesid samaaegsed siseturu- ja eksportmudelid ilmselt märksa vähem...