[valdo]

Jah..tegelikult kui hästi järele mõelda siis täpselt sama tendents ka prantsuse rataste puhul (pöiad ja porilauad valdavas osas värvitud). Prantslased ise on minu küsimise peale seda põhjendanud tooraine kallidusega (leidus vaid üksikutes riigi piirkondades) ning samas arvanud et 20-nendate lõpupoolel eestisse eksporditud luksuslikult kiiskavate mudelite hinda aitas tublisti vähendada kohaliku turu mõistes "iganenud" komponentidest (lattu seisma jäänud "vana näoga" raamidest ja arhailistest haakmantel-pöidadest) koostatud lõpuhinnaga "odavpakkumine".
Inglise, saksa ja rootsi rataste puhul erinesid samaaegsed siseturu- ja eksportmudelid ilmselt märksa vähem...

Nii ja naa.

Näiteks Saksamaal olid rantäärisega rehvidele levinud peaasjalikult vaid lamedapõhjalised vana tüüpi veljed (meil masslevinud 1910-20ndatel). Selliseid velgi (kasutamata) leiab Saksa laatadelt-ladudest veel üsna lihtsalt. Samas keskelt soonega, nn Westwood-tüüpi velge rantäärisega rehvile Saksamaalt praktiliselt ei leia. Ma ei ole seda seal kusagil kohanud. Samas teame me, et Eestis oli selline velg aastail 1930-40, mitte et masslevinud, vaid peaaegu et AINULEVINUD - seda kasutasid nii sisemised tootjad kui ka Inglismaalt, Saksamaalt kui ka Rootsist siia rataste eksportijad.

Saksamaal, Inglismaal ja Rootsis oli siis (keskelt soonega ehk Westwoodi ajastul) lihtsalt juba rantäärisega rehvist pea loobutud, samal ajal kui Eestis oli selline rehvistandard masskasutuses.

Ja just nende velgedega seoses tuli mulle meelde veel üks seik, mis peaks kujukalt tõestama, et galvaanika asemel oli värv Saksamaal juba ammu enne Aadu võimuletulekut 1933. Nimelt olen ma üsna palju ostnud Saksa laatadelt vanatüübilisi ümarapõhjalisi 28" velgi rantäärisega rehvidele, aga kõik nad on olnud värvitud, nikeldatud isendit ei ole minu kätte sealmail sattunud.