14-10-2010, 23:57 PM
Nojah... Esimene masin taastada oli IÞ, vist 2125, see mosse luukpära variant, ilus kuldooker. Teine oli saaniks sõidetud VAZ-21011 - talv läbi öiseid nokitsemisi, kevadel värv ja elu läks edasi. Mul ikka olnud üks masin korraga.. Siis vahepeal terve ports igast saksa stuffi, aga mingil ajal hakkasid pirukad meeldima. Ühe Iþevski oma ka taastasin, kuid see langes mingil momendil "karvamütside" saagiks. Nüüd olen nagu rohkem traktorite poole kaldunud, igapäevasõitudeks kasutatavaid masinaid togin ka ise, aga ikka vaatan pikalt kuskil seisvaid GAZ-51-sid... Mulle on alati meeldinud nende nina - kaardus porilauad, ümmargused esituled.. Ikka mõtlen, et mis oleks, kui.. Aga mõistus lööb häirekella - mõtle, mees, kust sa selle aja võtad, endal üks vanem naistejalgratas seina ääres roostetamas ja tahab taastamist juba teist aastat...
Muide, ma olen vist õnnelik, et mul just selline haigus on
.
Muide, ma olen vist õnnelik, et mul just selline haigus on
.
