[kass]

Mina kui amatöör-veininautleja soovitan hoopis purgiveini! Esmane tutvus sellise tootega jääb minul aastasse 1984 Togliatti linnas . Olime seal mingis autotehases praktikal, üksikasju ei mäleta. Tulid meile külla koolivennad sõbralikust ENSV-st ja Kuibõðevi linnast läbi astudes võtsid külakostiks kaasa mõned purgiveinid. Polnud meie sellist asja enne näinud, kuigi arenenum vennasrahvas Venemaalt oli meie väiksesse ja vaesesse Eest Vabariiki kultuuri toonud juba 40 aastat jutti, oskasime veidi lugeda ja kirjutada ning ka autodesse kruvisid keerata (mitte eriti eduliselt, tõsi küll!)
Aga veinid olid 3 - liitristes purkides, plekkkaaned ilusasti peal ja sildid küljes. Ja ära me need jõime ja puudu tuli ka!
Igatahes on minul nüüd kodus keldris veel mitu 3 - liitrist purki eelmise aasta mustasõstra veiniga ja üsna mitu tühja purki on seal ka. Aga purkidel on plastmasskaaned peal...lähed ütleme keldrisse puid tooma (vahel kästakse selliseid naiste töid teha), astud läbi kõrvalruumist, küüned kiirelt plastkaane taha, kiire lonks, teine, kolmas ja kui ninast tagasi kipub juba jooksma, siis kaan peale, paar pilbast kaenlasse ja kiirelt üles, sest treenitud organism hakkab ruttu etanooli ümber töötlema veeks ja mitmesugusteks gaasideks.
Miks ma sellist jama siin kirjutan - asi lihtne, olen täna juba keldris käinud!
Aga ksf! Talujapojale - head õunaveini on üsna raske teha, st teha ei ole raske aga tehtud saada on küll. Mulle inponeerib näiteks õuna- pihlaka vein. Õun paneb asja mängeldes käima, pihlakas hoiab asja kontrolli all ja annab maitse, mis muidugi on jällegi maitse küsimus. Jama on selles, et üks aasta on õuna-aasta, teine aasta pihlaka oma...